Tulevikulinnas vaadati taas tulevikku

25. augustil toimus Pakri tuletorni jalamil taas tööstusinvesteeringutele ja ettevõtluse arendamisele suunatud konverents „Teistmoodi Paldiski”. Üritus tõi tulevikulinna kokku tippude tipud nii meilt kui ka mujalt maailmast: teadlased ja praktikud, ministrid ja välisriikide saadikud, tippettevõtjad.

Seekordsel, järjekorras juba neljandal konverentsil oli fookuses kõik, millel eesliiteks „rohe-”. Oma ala spetsialistide ettekannetele järgnesid elavad arutelupaneelid. Järgemööda võeti luubi alla nii rohepööre, roheinvesteeringud kui ka vesiniku kasutamine energiaallikana. Teemad, mis ei ole olulised mitte sugugi üksnes Paldiski, vaid kogu Eesti jaoks. Siiski on Lääne-Harju rohevallal ja tulevikulinnal Paldiskil neis teemades võtmeroll kanda ning seepärast poleks õigemat kohta neist rääkimiseks kui sealsamas Pakri tuletorni jalamil. Nii seegi kord, tugevat vihma ja tuult trotsides.

Just nendesamade mõtetega, kuidas selles Läänemere-äärses piirkonnas on ääretult palju võimalusi nii ettevõtluseks kui ka edukaks rahvusvaheliseks koos- tööks, avas päeva riigikogu esimees Jüri Ratas. „Paldiskil on potentsiaali saada Läänemere üheks olulisemaks tööstus- keskuseks,” tõdes ta, sest seda toetavad nii Paldiski looduslikud, infrastruktuuri- lised kui ka energeetilised erisused.

„Sellele on oma toetuse andnud omavalitsuse juhid ja ka ettevõtted keskenduvad üha enam rohetehnoloogiale.” Omavalitsuste toetust kinnitas ka Lääne-Harju valla volikogu esimees Külli Tammur ise, kelle sõnul peaks roheline mõtteviis olema iseenesestmõistetav ja just seda on vald püüdnud oma juhtimistsükli ajal juurutada. „Me oleme kavandanud kõik oma investee- ringud, arendused lähtuvalt mõtteviisist, et see peab olema kestlik. Teisiti ei ole see võimalik.” Palju on Tammuri sõnul aidanud sel teekonnal ise eeskujuks olemine.

Vesinik kui eesti kliimaneutraalsuse võti?

Päeva jooksul räägiti nii sellest, mida on Eestis seni rohevallas ära tehtud, kui ka mõistagi suunati pilk paralleelselt tule- vikku. Teiste seas esinesid näiteks Rohetiigri kaasasutaja ja majandustoimkonna juht Jaanus Purga, Teaduste Akadeemia presi- dent akadeemik Tarmo Soomere, keskkon naminister Tõnis Mölder, Energiasalve juht ja osanik Peep Siitam, Eesti Energia juha- tuse liige Margus Vals, Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson jpt.

Vasakult Alexela grupi suuromanik Heiti Hääl, Rohetiigri kaasasutaja ja majandustoimkonna juht Jaanus Purga, akadeemik Tarmo Soomere, Alexela grupi nõukogu liige Marti Hääl, energeetikavolinik Kadri Simson.

Ettekannetest ja aruteludest jäi kõlama peamiselt üks – juba praegu oma energee- tiliste projektidega silma paistnud Paldiskil on kõvasti potentsiaali kujuneda tulevikus erinevate rohetehnoloogiate keskuseks. Kui tuule- ja päikesepargid on olemas juba praegu, siis tulevikus on kindlasti võimalik hakata seal ka vesinikku tootma – seda tuulest toodetud elektri abil. Viimane pole muuseas sugugi helesinine, püüdmatu unistus, vaid siht omaette. Nagu kinnitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals, on Eesti Energial võimekus vesinikku toota juba täna ning nad soovivad lähiajal käivi- tada oma tuuleparkide läheduses roheve- siniku tootmise pilootprojektid. Vals näeb vesinikku ennekõike kui Eesti võtit, kuidas jõuda kliimaneutraalsuseni.

Seda rõõmustavam oli päeva keskel aset leidnud ajalooline tippsündmus, kus eestimaine energiaettevõte Alexela, Eesti Energia, Lääne-Harju vald ja Keila linn allkirjastasid hea tahte koostööleppe, mille eesmärk on viia ellu Eesti esimene kogu väärtusahelat hõlmav vesiniku piloot- projekt. Sellel erinevaid transpordisektori valdkondi puudutaval projektil on väga suur ja oluline väärtus, kuna see annab ettevõtetele ja avaliku sektori asutus- tele olulist teavet, kuidas ikkagi vesinikku reaalses elus kasutada.

Nagu jäi kõlama ka päeva jooksul toimunud arutelupaneelidest, siis eesmärkide seadmise kõrval ongi väga oluline just reaalne tegevuskava, kuidas plaanitud sihtideni jõuda. Sõlmitud vesiniku piloot- projekt on jälle üks pisike samm edasi. Seda enam, et nagu ütles päeva keskel oma ettekandes keskkonnaminister Tõnis Mölder: „Meil ei ole enam mõtet rääkida rohepöördeks valmistumisest, see on juba kohal.” Siiski usub ka Mölder, et Eesti võimalused ei ole üldse nii lootusetud ja meil võiks olla potentsiaali tõusta selles vallas sama oluliseks tegijaks nagu info- tehnoloogias. „Oleme juba mitmetest teistest riikidest varem teinud edukalt läbi digipöörde. Peame mõtlema, kuidas aren- dada oma majandust, et see vastaks meie sotsiaalmajanduslikele ootustele, kuid täidaks ka keskkonnaeesmärgid.”

Üks on kindel – rohepööre avab ka ette- võtjatele tohutult uusi võimalusi. Just seal- samas Paldiskis. Niiviisi üheskoos tegut- sedes ei ole küsimus, kas Paldiskist saab tulevikus üks Läänemere olulisi tööstus- keskusi. Küsimus on, millal. Ka 25. augustil toimunud konverents oli jälle üks väike, aga selge samm sellele eesmärgile lähemale.

Lugu ilmus Eesti Ekspressis.