Balti peaministrid külastasid Alexela Paldiski LNG terminali ala

Alexela võõrustas eile Paldiskis Eesti, Läti ja Leedu peaministrite delegatsioone ning majandusministreid, kellele anti ülevaade Paldiski LNG terminalist ja kogu tööstuspiirkonna tulevikuvisioonist.

Alexela suuromaniku Heiti Hääle sõnul oli visiidi eesmärgiks veenda eeskätt Leedu ja Läti Valitsusi, et Paldiski LNG terminal on parim valik kogu regiooni energiaturu arenguks. „Meie arendatav terminal on majanduslikult kõige parem projekt siin piirkonnas ning olnud poliitiliste tõmbetuulte tõttu ehituse ootel juba mitu aastat,“ viitas Heiti Hääl Paldiski LNG terminali tugevustele.

„Piltlikult öeldes alustaksime ehitustegevusega kohe kui Leedu ja Läti ütleksid, et nemad tagavad regionaalse vabaturu tekkimise ja maksumaksja rahaga turu moonutamist rohkem ei ole,“ sõnas Heiti Hääl. Tema sõnul on Soome ja Eesti juba toetamas Alexela projekti ning sama ootus on ettevõttel ka Leedu ja Läti suunas. „Alexela Paldiski terminali kulude sotsialiseerimist erinevalt Leedu Klaipedast ei taotle – ainus ootus on, et kõik regiooni riigid täidaksid BEMIP raames kokkulepitud mängureegleid ega osutaks maksumaksja raha eest ebaausat konkurentsi,“ avas Heiti Hääl Alexela seisukohti.

Alexela on Paldiski LNG terminali projekti arendanud aastast 2007. Praeguseks on lõppenud kõik projekti ettevalmistused – sealhulgas on kehtestatud LNG-terminali planeering, lõppenud keskkonnamõjude hindamine ja valminud insenertehnilised projekteerimistööd rahvusvahelise “võtmed kätte” ehitushanke läbiviimiseks.

Terminali projekt hõlmab LNG ookeanilaeva vastuvõtmise- ja mahalaadimisvõimekuse loomist, 160 000 kuupmeetri suuruse veeldatud maagaasi hoidla rajamist, koos võimalusega tulevikus seda vajadusel laiendada 320 000 kuupmeetrini, seadmeid LNG taasgaasistamiseks ja edastamiseks Balticconnectori kaudu nii Soome kui Eesti ja Läti gaasivõrkude suunal ning LNG pealelaadimisvõimekuse loomist väiksemate laevade, veoautode kui ka raudteevagunite jaoks.

Lisaks on Paldiskisse planeeritud ka koostootmisjaama ehitus, mis lisaks LNG terminali varustamisele soojus- ja elektrienergiaga looks potentsiaali Eestis energiamahukate tööstusinvesteeringute elluviimiseks tulevases Paldiski energiakommuunis.

Delfi 08.05.2017: Jüri Ratas: LNG terminal oleks mõistlik rajada Paldiskisse

Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis külastasid Paldiskit, et tutvuda sealse planeeritava Alexela vedelgaasiterminaliga ning arutada regionaalse LNG terminali rajamist.

Peaminister Ratas rõhutas, et Balti riikide ühine eesmärk on tagada mitmekesine ja kindel gaasivarustus Balti regioonis. Eesti on seejuures lähtunud seisukohast, et regionaalne LNG terminal peab tekkima lähtudes turuloogikast. “Regionaalne LNG lahendus peab olema kulutõhus ning jätkusuutlik pikas perspektiivis ning usun, et selle tagaks LNG terminali projekt, mille viivad ellu erainvestorid,” sõnas Ratas.

Peaminister Ratase sõnul on regionaalse LNG terminali asukoha puhul Eesti riik ja siinsed arendajad lähtunud otsustest ja analüüsidest, mis on tehtud nii regionaalsel kui ka Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuringus leiti, et Soome lahe rannik on parim asukoht regionaalse LNG terminali rajamiseks. “Kui me räägime pikaajalisest lahendusest, siis oleks terminali rajamine näiteks siia Paldiskisse kõige mõistlikum,” lisas Ratas.

Regionaalne LNG terminal Soome lahe kaldal on oluline element paketis, kus on ka Eesti-Soome vaheline gaasiühendus Baltic Connector ja Leedu-Poola vaheline gaasiühendus GIPL. See oluliste gaasi taristuprojektide nimekiri lepiti kokku juba 2013. aastal eesmärgiga siduda Baltiriigid ja Soome EL ühtse gaasituruga ning luua võimalused gaasi tarneallikate mitmekesistamiseks.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/juri-ratas-lng-terminal-oleks-moistlik-rajada-paldiskisse?id=78145886

Maaleht 11.05.2017 “Energeetika + tööstus = edukas Paldiski”

Enam kui kümne aastaga pole Alexela Grupi kinnisvaraarendus Paldiskis jalgu alla saanud, omaniku on leidnud vaid neli krunti 36st, oodatud ekspordiks tootvaid tehaseid ja ühes nendega pudrumägesid linnarahvale pole aga saabunud.

Praegu on Zincpot ehk ärinimega AS Paldiski Tsingipada sisuliselt ainuke toimiv ettevõte juba kümme aastat kliente ootaval tööstusalal.

Ühine nimetaja, miks logistiliselt magusas kohas paiknev tööstusala siiani tuult tiibadesse pole saanud, on kohe pärast arendusprojekti n-ö küpseks saamist alanud üleilmne majanduskriis.
Paldiski tehnoparki arendava Alexela tütarfirma ASi Omakodumaja projektijuht Nikolai Pitšugov nimetab tööstusala eduloo vindumise põhjusena meie kõrget elektrienergia hinda, mis näiteks Soome omaga võrreldes pole põrmugi konkurentsivõimeline.
Pitšugov räägib, kuidas tehnoparki soovis krunti soetada üks Soome küllaltki suure energiatarbega tootmisettevõte. Ettemaks oli makstud, jäi üle leping kinnitada, aga siis kadusid firma esindajad nagu tina tuhka. Lõpuks saadi nendega siiski ühendust ja nad teatasid, et ah – me ehitame oma tehast juba Soome.

Loe edasi artiklit siit http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/energeetika-toostus-edukas-paldiski?id=78144466

 

Paldiski Ettevõtjate Liidu liige Pakri Teadus – ja Tööstuspark tahab Tesla gigatehast Paldiskisse

Ärileht, 11.aprill 2017

 Täna algab turunduskampaania Tesla uue gigatehase rajamiseks Pakri Teadus- ja Tööstusparki Eestis. Kampaania tähtsaim osa on veebis levitatav video, mis tutvustab Eestit eduka tehnoloogiariigina, kus asjaajamine on kiire ja lihtne, teatas Pakri Teadus- ja Tööstuspark.

Eestiga sarnaseid videoüleskutseid Teslale on teinud juba mitu Euroopa riiki, nende seas näiteks Prantsusmaa, Soome ja Leedu. Pakri Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuhi Enn Laansoo, Jr. sõnul reklaamivad riigid ennast Tesla tehase võimaliku asukohana, kuna on teada, et Tesla kaalub tõsiselt uue gigatehase rajada väljaspool USA-d

“Meie põhisõnum on, et kui Tesla oleks riik, siis oleks ta tõenäoliselt Eesti,” kommenteeris Laansoo, Jr. Tema hinnangul on Eestile iseloomulik Tesla asutajatega sarnane lähenemine probleemide lahendamisele. “Koostööst võidaksid mõlemad,” ütles ta. Laansoo, Jr. sõnul on Eesti lisaks ka üks maailma sõbralikumaid riike elektriautodele, kuna kogu maa on kaetud laadimisvõrguga ja seadustatud on isejuhtivate autode testimine.

Laansoo, Jr. sõnul oleks Eesti tehasele väga sobiv geograafiline ja logistiline asukoht, piirkonnas on olemas kõik vajalikud toormaterjalid, asjaajamine on kiire ja professionaalne. Lisaks on Pakrisse rajatavatel tehastel võimalus saada energiat oma autonoomsest energiavõrgust, mis annab võimaluse kontrollida energiahinda sajaprotsendiliselt.

Laansoo, Jr. sõnul tegutseb Tesla valkonnas, millele Pakri Teadus- ja Tööstuspark on keskendunud juba 10 aastat. “Läbi eduka kampaania tahame võita ka teiste rohetehnoloogia valdkonna tootmisettevõtete tähelepanu ning meelitada neid Pakrisse,” ütles ta. “On hea, kui meie kampaania tulemusel tulevad Pakrisse uued ettevõtted, kuid kõik võidavad ka sellest, kui nad tulevad mõnda teise Eesti piirkonda,” lisas Laansoo, Jr.

Äripäev: Paldiski hiigelajad on veel ees

Gaselli TOPis teisele kohale jõudnud ASi OmaKoduMaja juhatuse liikme Mehis Rumpi hinnangul aitaks Pakri poolsaarel energiakommuuni loomine vähendada elektri hinda umbes kolmandiku võrra. See soodustaks suurte ja energiamahukate ettevõtete kolimist Paldiskisse.

Küsimustele vastab ASi OmaKoduMaja juhatuse liige Mehis Rump.

Kui vaatame OmaKoduMaja majandustulemusi aastatel 2013–2015, siis suurima käibe ja ärikasumini jõudsite 2014. aastal. Millised tegevused hea tulemuse tõid?

OmaKoduMaja on Alexela Gruppi kuuluv ettevõtte, kes juba 15 aastat tegeleb erinevate kinnisvaraprojektide arendamisega. Möödunud aastate jooksul oleme arendanud mitmeid elamu- ja tööstusobjekte. Peamiselt tegutseme Harjumaal, kuid mõned arendused, peamiselt elamuarendused, on tehtud ka pealinnas. Meie suuremad arendused asuvad Kiili ja Jõelähtme valdades ning Paldiski linnas.

Seni võib pidada tõesti edukamaks 2014. aastat, kus korraga jõudis realiseerimisele kaks suurt arendust: elamurajoon Kiili vallas ja Nehatu Logistikapargi I etapp.

Kas kiire kasv jätkub ka tänavu?

Liigume edasi rahulikus tempos: plaan on käivitada Nehatu Logistikapargi II etapp ja alustada Kiili vallas Nurga elamukvartali kommunikatsioonide ehitustöödega. Müügiga alustame ehitustegevusega paralleelselt, kuid suurem osa sellest jääb arvatavasti aastasse 2018.

Millised on teie arvates eeldused, et ettevõte suudaks kiiresti kasvada – mida selleks on vaja?

Selles, et OmaKoduMaja on kiiresti arenev ettevõte, on kindlasti oluline osa meie tublil kollektiivil. Kõik sõltub inimestest.

Nehatu Logistikapargi II etapi arendus asub osaliselt Eesti ja Soome vahele kavandatava meretunneli ehituskoridoris. Kas teie hinnangul oleks Eesti ja Soome vahele tunnelit vaja?

Arvestatav osa Nehatu Logistikapargi II etapist asub osaliselt Eesti ja Soome vahele kavandatava meretunneli ehituskoridoris, mis toob endaga kaasa ajutise ehitusõiguse. Me usume, et kui planeerime hoonestusalasid targalt ning koostöös raudteespetsialistidega, suudame vältida lammutuskohustusi tulevikus.

Mis puudutab tunneli vajalikkust, siis sellega on nagu ikka luksasjadega. On ju hea ja mugav, kui nad on olemas, aga kui mõelda, et kas need ka end majanduslikult ära tasuvad, tekib kimbatus.

Suur osa OmaKoduMaja arendustegevusest on Paldiskis ja selle ümbruses. Mis on teie meelest selle piirkonna pluss näiteks tootmis- või logistikaettevõtete jaoks?

Paldiski linnas oleme arendustega keskendunud eelkõige komplekssele ja tasakaalustatud arengule. See tähendab seda, et koos tootmismaa arendamisega ehitame ja renoveerime korterelamuid ning aitame kaasa linna sotsiaalse infrastruktuuri loomisele. Usume väga Paldiski linna arengusse. Seda tagavad linna unikaalsed infrastruktuuri võimalused toimivate jäävabade sadamate, raudtee ning Tallinna läheduse ja hea ühenduse näol.

Osaleme aktiivselt Paldiski Ettevõtjate Liidu töös, kelle üheks suureks väljakutseks on energiakommuuni käivitamine Pakri poolsaarel, mis omakorda soodustab suurte ja energiamahukate ettevõtete kolimist Paldiskisse. Energiakommuun tähendab lihtsustatult energia tootjate ja energia tarbijate vahelist koostööd selliselt, et vajadus üleriigilise võrguteenuse järele kas puudub täielikult või on minimaalne. See annaks meie hinnangul võimaluse elektri hinda langetada ca kolmandiku võrra. Praegu oleme kahjuks olukorras, kus vaatamata muude kulukomponentide soodsamale tasemele jääme konkurssidel välisinvesteeringutele kalli energiahinna, ehk siis eelkõige võrgutasude tõttu, alla näiteks oma põhjanaabritele.

Müüte Paldiski Tehnopargis krunte lao- ja ärihoonetele. Seal tegutseb piirkonnas oluline tööandja, kuumtsinkimistehas AS Paldiski Tsingipada (Zincpot). Kas lisandub mõni sarnase kaaluga ettevõte?

Praegu käivad läbirääkimised mitme firmaga, kes oleksid potentsiaalselt huvitatud oma tööstuse käivitamisest Paldiski Tehnopargis.

Statistikaameti andmeil veeti 2016. aastal Eesti raudteede ja sadamate kaudu viimase kümne aasta väikseim kogus kaupu. Kas ja kuidas see OmaKoduMaja äri mõjutab?

Kindlasti on väheneval kaubamahul sadamates ning raudteel oma mõju logistikaga seotud projektide arendamisel. Samas usume, et loodav energiakommuun ja sarnase suunitlusega tootmisettevõtete võimalik sünergia Paldiski Tehnopargis suudavad need väljakutsed ületada.

Olete algatanud Paldiskis asuva Leetse mõisakompleksi ala ja selle ümbruses asuvate kinnistute detailplaneeringu. Mis seal täpsemalt plaanis teha on?

Leetse mõisakompleksi ümbruses on meil plaan arendada looduskaunis elukvartal, kuhu kerkib 12 eramut. Teeme seda koostöös mõisa omanikuga. Selleks teeme praegu kogu ala detailplaneeringut. Kuna ala asub osaliselt Pakri maastikukaitseala piirkonnas, siis võtavad planeeringu toimingud tavapärasest rohkem aega. Seetõttu ei julge ka öelda, millal ehitusega saab peale hakata. Varem või hiljem saab aga Leetse piirkonnast üks Eestimaa kauneimaid paiku.

Mõisahoone rekonstrueerimine toimub mõisaomaniku käe all. Mõis kuulub Christian von Wistinghausenile, kes seda mõisa oma perega aeg-ajalt kasutab.

Paldiski Ettevõtjate Liit võtab tööle ärianalüütiku ja turundusspetsialisti

Paldiski Ettevõtjate Liit võtab tööle ärianalüütiku ja turundusspetsialisti.

Lisainfo ja kandideerimine:

ärianalüütik http://www.cv.ee/toopakkumine/paldiski-ettevotjate-liit/arianaluutikut-d3235778.html

turundusspetsialist http://www.cv.ee/toopakkumine/paldiski-ettevotjate-liit/turundusspetsialisti-d3235752.html

17.jaanuar toimub ümarlaud “Ettevõtlus ja uus Paldiski üldplaneering”

17.jaanuar 2017 kell 11 toimub Paldiski Ettevõtjate Liidu ja Harju Maavalitsuse eestvedamisel ümarlaud „Ettevõtlus ja Paldiski uus üldplaneering“.  

 Lisaks ettevõtjatele, võtavad ümarlauast osa Harju maavanem pr.Ülle Rajasalu ja maavalitsuse planeeringute osakonna spetsialistid.

 Ümarlaud toimub Pakri Plaza III korruse saalis (Rae 38, Paldiski).

 Registreerimine kuni 16.jaanuar e-posti aadressil jaanus@investinpaldiski.ee

 

Paldiski Ettevõtjate Liidu projekt “Paldiski investorteeninduse programmi väljatöötamine ja elluviimine” sai EAS`i rahastamisotsuse

Projekti raames selgitatakse välja, millistes majandusvaldkondades on Paldiskis parimad eeldused edukate ettevõtete tekkimiseks ja toimimiseks ning mida, millal ning kelle poolt tuleks teha nende eelduste realiseerimiseks. Lisaks viiakse projekti raames need tegevused ellu.

Projekti rahastatakse meetmest „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks – tugiprogrammide elluviimine perioodil 2017-2023“. Projekti kogusumma on 90 000 eurot, millest omafinantseering 16 %. Projekti periood on 01.01.2017-31.12.2017.

Lisainfo:

pel@investinpaldiski.ee

Turvalisuse eest peavad hea seisma kõik- nii leiti 16.novembril toimunud Paldiski turvalisuse ümarlaual

Lääne-Harju politseiosna juht Veiko Randlaine andis hakatuseks osalejatele ülevaate sellest, kuidas linnaruum võib põhjustada kuritegevust ning kui lihtne on väikeste muudatuste tegemisega teha mõni piirkond ja ka kogu linn turvalisemaks.

Turvalisuse paremat tagamist Paldiskis arutati esimest korda kevadel ning nüüd, sügisel oli võimalik teha kokkuvõtteid sellest, mis on poole aasta jooksul muutunud ja mida võiks veel paremini teha. Positiivse poole pealt tõeti, et leping on sõlmitud turvafirmaga G4S ning firma tegutseb linnas. Tõdeti aga, et kahjuks pole Paldiskist õnnestunud leida piisavalt inimesi, kes oleksid nõus tegutsema abipolitseinikena. Lastekaitseöötaja vajadusest oli juttu juba kevadel. Järkuvalt on see probleemiks, mille lahendust oodatakse linnalt. Samuti on probleemiks koolide turvalisus. Leiti, et ka koolid peaksid ka ise oma turvalisusesse rohkem panustama. Kevadel oli juttu ka turvakaamera paigutamise vajadusest. Linn lubas kevadel, et kaamera tuleb. Paremuse poole pealt sai nüüd tõdeda, et inimesed ise on hakanud turvalisuse vajadust rohkem mõistama ning tekkinud probleemidest politseid sagedamini teavitama.

  Piirkonavanem Mart Meriküll, piirkonnapolitseinik Roman Soldatov ja noorsoopolitseinik Liina Soodla andsid ülevaate hetkeprobleemidest Paldiskis. Jätkuvalt on linnas nagu ka Eestis laiemalt, probleemiks lähisuhtevägivald. Enamasti vägivallatsetakse purjuspäi ning info ei jõua alati politseini. Väga oluline oleks aga selliste peredega tegelemine ning nõustamine. Samuti oleksid vajalikud kodukülastused.

 Noortel on probleeme alkoholi ja tubakaga. Nii viinapudel kui ka suitsupakk on alaealistele linnas suhteliselt lihtsalt kättesaadavad. Alkohol antakse alaealistele üle tavaliselt tänaval ning alaealised jätkavad pidustemist korteris. Naabrite kohus oleks selistest alaealiste pidudest politseid teavitada.

Narkootikume tarvitanud noorte jaoks on mõeldud puhta tuleviku programm. See  programm tähendab seda, et esimest korda narkootikumide tarvitamiselt tabatud noortega tegetakse poole aasta jooksul järjepidavalt.

 Üheks suuremaks probleemiks on, et Paldiski elanikud ei teavita veel piisavalt õigusrikkumistest politseid. On juhtunud, et ka kaupluste turvatöötajad pole politseile teatanud vargustest. Naabrid ei teata salasigarettide ja salaalkoholi müügist. Tolliametnikel on tihtipeale Paldiskisse asja ja põhjuseks on tavaliselt just salaalkohol ja maksumärkideta sigaretid. Samuti peaksid inimesed politseile teada andma kohe, kui märkavad roolis purjus autojuhti.

Kõige probleemsemad kohad linnas on Vene põhikooli territoorium, kuhu pääsevad vabalt ka need, kellel kooliga vähemat pistmist ei ole. Kaupluste juures käib alkoholi ja tubakatoodete üleandmine noortele. Linnapark on koht, kuhu kogunevad väga erinevas vanuses seltskonnad. Probleeme on ka Peetri tänava mänguväljakuga. Noori köidavad viimasel ajal ka korrusmajade redelid. Politsei hoiatas, et nendel ronimine on üliohtlik tegevus.

Politseinikud, kaitseväelased, päästeametnikud, õpetajad, Paldiski Ettevõtjate Lidu liikmed ja linnaametnikud järjestasid lühikese aja jooksul kõige olulisemad turvariskid ning nende lahendamise võimalused

 

Paldiski Ettevõtjate Liidu ja Tallinna Sadama eestvõttel arutati Paldiskis 14. novembril toimunud äriseminaril Lõunasadama tulevikuplaane ja ärivõimalusi Paldiskis

Äriseminaril osalejad tõdesid, et Paldiskil on head eeldused, mille peavad tagama tööjõud, energia ja koostöö.

Tallinna Sadam, kui Läänemere uuendusmeelseim

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm nentis, et sadamate konurents Läänemerel muutub aasta aastalt tihedamaks ning seetõttu nõuab ühtviisi arendamist ja tähelepanu nii reisijatevedu kui ka kaubavahendus. Kui reisijate veo kasv on olnud Tallinna Sadamas 5-6% ja sellega võib igati rahule jääda siis kaubaveo trendid nii positiivsed ei ole.
Kalm tõdes oma ettekandes, et Paldiski Lõunsadamal on nii plusse kui miinuseid. Plusspoolele jäävad nii asukoht kui ka talvise navigatsiooni võimalus. Samuti ka tootmismaa olemasolu, mida saab võimalikele klientidele pakkuda. Vähetähtis pole ka Paldiski Ettevõtjate Liidu ja omavalitsuse toetus. Miinuspoolele aga jääb piiratud juurdepääs sadamalinnale. Raudtee läbib Tallinna linna ning maantee, mis viib üle Keila silla. Paldiski jääb suuretst magistraalidest suhteliselt kaugele. Samuti võib sadama arendamisel olla probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus Paldiskis. Paldiski Lõunasadama arngu suundadeks nimetas Kalm kaide ristkasutust. Samuti ka nn targa sadama projekti ning transpordi x-teed. Digitaliseerimine aitab tulekus lahendada logistikaprobleeme ning hoida kokku veoautode ooteaega. Tulebikuootused on tema sõnul seotud LNG terminali ja gaasinduse arenguga Paldiskis. Samuti ka tööstuspargi arendamisest.

BalticConnector kui koahliku ettevõtluse hoogustaja.

Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl ütles, et BalticConnectori gaasitoru hakkab jooksma Paldiski külje all, mis tähendab, et kogu piirkond muutub konkuretsivõimelisemaks. Esimene gaas peaks tema sõnul Soome-Eesti gaasijuhtmes hakkama liikuma 2019 aastal. Hiljuti sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt eraldatakse Euroopa Liidu eelarvest 187 miljonit eurot Soome ja Eesti gaasivõrke ühendava gaasijuhtme BalticConnectori ehitamiseks. Kui Brüsselist saabub selge otsus LNG terminali kaasrahastamise kohta siis on Alexelal võimalik ehituskonkurss välja kuulutada. Hääl ütles, et nüüd ei kulu enam kaua aega, kui Pakrineemel saab kopa maasse lüüa.

Lootusrikas piirkond

Seminaril osalejad kogunesid töögruppidesse, et arutada, milline võiks tulevikus välja näha tööstus ja teenindus Paldiski Lõunasadama osalusel. Mis võiks olla see konks, mis meelitaks linna investorid ja kuidas saaks muuta sadama tegevuse efektiivsemaks ettevõtjate ja omavalitususe sünergia tulemusena. Osa töögruppe keskendus Paldiskis praegu olemas oleva tööstuse edasiarendamise võimalustele. Mõned töögrupid lasid aga fantaasial lennata ning linna kavandati nii külmhoone kui ka pakendustehas. Turistimagnetiks planeeriti Paldiskisse suurejooneline sisesuusahall. Kõikides töögruppides arutati tööjõu, energia ja koostöö küsimusi. Leiti, et ettevõtetevaheline koostöö on hädavajalik. Tööjõu olemasolu kohta Paldiskis üksmeelt ei olnud. Mõned arvasid, et kuna suur osa Paldiski elanikke töötab mujal pole töökäte leidmine kuigi suur probleem. Teiste hinnangul võib spetsialistide leidmine olla keeruline ning ka Paldiski elanikud ei pruugi kodulinnas töötamise vastu huvi tunda.

Majanduse tõusev täht

Äriseminaril kõneldu võttis oma ettekandes kokku Pakri Energy Isalnd OÜ juht Peep Siitam, kes põhjendas, mis teeb Paldiskist Eesti majanduse tõusva tähe. Samas arutles Siitam ka selle üle, kuivõrd palju aitaks investeeringutele kaasa energia madalam hind.
Seminaril osalejad arvasid, et sellised seminarid peaksid Paldiskis muutuma traditsiooniks ning ka töögrupid võiksid veel kokku saada ja oma ideid viimistleda.

« Older posts