Sügisel uut hooaega alustav Harjumaa mentorklubi ootab kandideerima

Septembris alustab uut hooaega eelmise aasta osalejatelt väga positiivset tagasisidet saanud 

HARJUMAA MENTORPROGRAMM

Sihtrühm: 1-3 aastat tegutsenud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted.

Mentorklubi pakub osalejale heatasemelisi koolitusi, motiveerivaid kohtumisi mentorite ja teiste alustavate ettevõtjatega,  sõidame külla ka ühele-kahele tegutsevale ettevõttele. Kuna mentoriteks on  kogenud ettevõtjad ning oma ala spetsialistid, on klubikohtumised hea võimalus mentoriga koostööd tehes uusi eesmärke seada, jõuda värskete ideedeni ning koostada tegevusplaan seatud eesmärgini jõudmiseks. Lisaks osaleda mitmetel ettevõtlusalastel koolitustel, luua väärtuslikke kontakte teiste alustavate ettevõtjatega ja tunda, et teete ettevõtjana olulist asja.

Klubiürituste raames kohtume viiel korral: 20.09.17, 12-13.10.17, 16.11.17, 25.01.18 ja 22.02.18. Iga kohtumine kestab viis kuni kuus tundi, üks üritus on kahepäevane.

Mentorklubi koolitustel tutvume lähemalt järgmiste teemadega:
* Eesmärkide seadmine ja tegevusplaan
* Müügikoolitus “Samm suurepäraste tulemusteni!”
* Turundus
* Finantsplaneerimine. Kuidas strateegilisi eesmärke numbriliselt väljendada?
* Personalitöö väikeettevõttes.

Osalejatelt ootame aktiivsust ja avatust. Kandideerima on oodatud nii MENTIID kui MENTORID. Kandideerimiseks palume saata täidetud ning digiallkirjastatud ankeet: elina@heak.ee, hiljemalt 04.09.2017. Mentorklubi tegevust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja on osalejatele TASUTA.

EAS Ärimentorprogramm otsib ambitsioonikaid alustavaid ettevõtjaid!

EAS ootab sügisel algavasse EAS Ärimentorprogrammi kandideerima ambitsioonikaid alustavaid ettevõtjaid. Ärimentorprogramm on mõeldud alustavate ettevõtjate edule, kiiremale kasvule ning ekspordile kaasaaitamiseks. Kandideerimise tähtaeg on 18. september!

50 ettevõtjat saavad paariliseks personaalse ettevõtjast mentori, kellega koos arutada läbi ettevõtte eesmärgid, plaanid ning olulisemad otsused. Programm sisaldab lisaks koostööle mentoriga ka praktilisi töötubasid ärimudeli, müügi, tootearenduse ja teistel alustava ettevõtja jaoks vajalikel teemadel. Lisaks annab EAS Ärimentorprogramm hea võimaluse oma ärialase võrgustiku kasvatamiseks. Tänaseks on programmi läbinud juba ca 600 ettevõtjat.

EAS-i poolt läbi viidud võrdlusest on selgunud, et Ärimentorprogrammis osalenud ettevõtted on saavutanud keskmiselt 3 korda suurema kasvu kui teised sarnased ettevõtted, kes ei ole programmis osalenud. See on ilmekas statistika, mis kõneleb programmi suurest väärtusest ja kasust osalevatele ettevõtetele. Osalejad ise on välja toonud, et kogemuste jagamises ja üksteiselt õppimises peitub suur väärtus:

Ettevõtte Hoob OÜ juht Priit Raid:  “Pärast aasta möödumist Hoob OÜ asutamisest otsustasin hakata täiskohaga ettevõtjaks. Meil olid käed-jalad tööd täis, kuid ettevõtluspoolega polnud päris tuttavad, seega liitusin EAS Ärimentorprogrammiga.“ Vt ka: https://www.eas.ee/wp-content/uploads/2017/08/HOOB-O%C3%9C-edulugu.pdf

Dambis Eesti OÜ juht Kevin Tülpi sõnul on nemad EAS ärimentorprogrammiga väga rahul. „Programmis on palju omavahelist suhtlemist, mistõttu on võrgustik laienenud märgatavalt. Mentorprogramm on veel ka silmaringi avardav ja pakub võimalust tutvuda erinevate inimestega, nii teiste juhtide kui ekspertidega ning kuulata huvitavaid mõtteid, tagasisidet ja kriitikat oma ettevõtte kohta,“ sõnas Kevin.

Ateljee Cherie OÜ juhi Taimi Saare tänusõnad kuuluvad eeskätt mentorile. „Hindan kõrgelt aega, mida mentor on mulle ja meie ettevõttega tegelemisele pühendanud. See annab kindlust kui oma mentor on kõrval, “ ütles Saar. „Kasulik on ka mentorpaari vahetamise võimalus, mida sai seminaride käigus tihtipeale kasutatud – olen saanud väga palju asjalikku nõu, tagasisidet ja peegeldust oma tegevusele. Kuigi programm alles kestab, siis sellest on juba praegu palju kasu olnud,“ lisas Taimi.

Programmi veebileht (tingimused, mentorid, ajakava jpm): http://www.eas.ee/teenus/arimentorid/
Programmi leht Facebookis: https://www.facebook.com/mentorprogramm/

Kandideerimisankeet mentiile: https://form.jotformeu.com/70953041688361

EAS Ärimentorprogramm on osalejatele tasuta ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Programmi viib ellu EAS koostöös BDA Consulting OÜ-ga. Programmi tegevused algavad novembris 2017.

 Lisainfo:

Sirje Post

Teenusejuht

+372 627 9744, sirje.post@eas.ee

ja mentorprogramm@bda.ee

Harjumaa tootmisettevõtete arenguprogramm alustab oktoobris 2017

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus koostöös Addenda OÜ-ga korraldab vahemikus oktoober 2017 – märts 2018 7-päevase

HARJUMAA TOOTMISETTEVÕTETE ARENGUPROGRAMMI

Eesmärk:
Arenguprogrammi eesmärgiks on Harjumaa väikeettevõtete juhtimise ja tootmise efektiivuse suurendamine läbi uute teadmiste ja oskuste saamise. Aasta pärast arenguprogrammi lõppu on osalenud ettevõtte lisandväärtus kasvanud 5%.

Sihtrühm:
– Arenguprogrammi sihtrühmaks on eelistatult Harjumaal Tallinna linnapiirkonnast väljaspool asuvad tootmisettevõtted, mille 2016 aasta töötajate arv on vahemikus 3-20 ja müügitulu 100 000 – 2 000 000 eurot.
– Arenguprogramm on mõeldud ettevõtte omanikule/juhile, lisaks teistele võtmeisikutele (nt. tootmisjuhile)
– Ühest ettevõttest saab arenguprogrammis osaleda kuni 2 inimest

Lisainfo:
Ille Metsla
Ettevõtluskonsultant
Tel: 517 7246
E-post: ille[ät]heak.ee

„Kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate koostöö – kuidas saavutada suuremat heaolu ja majanduskasvu Eestis“

Keila vald korraldas 8. juunil Laulasmaa SPA konverentsikeskuses konverentsi, millel arutleti kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate koostöö üle. Konverentsist võtsid osa ka Paldiski Ettevõtjate Liidu esindajad ning samuti Paldiski linnavolikogu liikmed ja Paldiski linnapea.

Konverentsile oodati esinema ja omavalitsuste liitumise ning sundliitmise teemal kõnelema riigihalduse ministrit. Kuna konverentsiga samal ajal toimus valitsuse istung siis minister ( 8. juunil oli riigihalduse minister veel Mihhail Korb) osaleda ei saanud. Rahandusministeeriumi poolt jagas informatsiooni regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets, kes tutvustas kohalike omavalitsuste liitumise statistikat ning selgitas, millised kohustused jäävad omavalitsustele pärast maavalitsuste kaotamist.

Korraldajate nimel tegi ettekande Keila vallavanem  Jaan Alver, kes analüüsis kavandatava suure Lääne-Harju omavalitsuse eeliseid. ( Keila vald tegi ettepaneku liituda üheks omavalitsuseks Keila linnale, Paldiski linnale, Vasalemma vallale, Padise vallalae ja Keila vallale) Alveri sõnul on piirkonnas palju võimalusi arendada turismi, kultuuri, tööstust ning transiiti. Alveri hinnangul on väga oluline omavalitsuse koostöö ettevõtjatega sest just see loob piirkonnas usalduse ning koos on võimalik leida ka piirkonna arenguks vajalikke uusi investeeringuid.

Globaalsete ettevõtete võimalustest koostööks omavalitsustega kõneles Glamox HE ASi juhatuse liige Virve Jõgeva. Ta rääkis ettevõtte arengust ning perspektiividest Eestis ning võimalustest kogukonna tegevuse sponsoreerimisel.

Kauaaegne poliitik ja endine peaminister Siim Kallas ütles oma ettekandes, et ettevõtluskeskkonna kujundamisel on olulised: turg, õiguslik kindlus, tööjõu olemasolu, maksusüsteem ja  samuti ka see, et investeering on teretulnud. Kallase sõnul jääb Eestis viimasel ajal vajaka just sellest, et investeeringute tähtsust ei hinnata piisavalt. Nii näiteks toimuvad aktsioonid tuuleparkide ja raudtee ehituse vastu. Samuti võib investeerinute puhul saada negatiivseks teguriks otsuste venimine.

Pereettevõtted muutuvad Eestis järjest populaarsemaks- sellest kõneles oma ettekandes vandeadvokaat Aare Tark. Skandinaavias on pereettevõtted tegutsenud kaua ning on kõrgelt hinnatud kuna neid iseloomustab töötajate hoidmine ning kogukonna arendamisele suunatud suhtumine.

Alexela Groupi juhatuse esimees Heiti Hääl tutvustas Alexela praegust tegevust ning tulevikuvisioone Paldiskis. Pikemalt peatus ta ka kavandataval LNG terminali rajamise teemal. Kaasettekande tegi Paldiski Ettevõtjate Liidu juhatuse liige Peep Siitam, kes kõneles Paldiski tulevikukavadest aastani 2030. Kui Heiti Häälest küsiti paneeldiskussioonis, kas ta kavatseb lähenevatel kohalikel valimistel kandideerida, siis vastas Hääl eitavalt. Küll aga andis ta omalt poolt soovituse eelistada valimisliite ja mitte erakondi, kuna erakondade peakorteritest antavad soovitused ei pruugi vastata kohaliku elu vajadustele. Paneelis kõneldi veel täpsemalt omavalitsuse ja ettevõtete koostööst. Ettevõtjad kinnitasid, et kartma ei peaks mujalt tulevaid töötegijaid ning kohalik omavalitsus ei peks andma ettevõtjatele segavaid ja vastuolulisi signaale.

 

Paldiski 2030

PALDISKI 2030

Teisipäeval, 6. juunil kogunesid Paldiski Ettevõtjate Liidu liikmed, Paldiskis tegustevate asutuste esindajad, et arutada linna tuleviku üle. Mõttekoja eesmärk oli selgitada, mis tooks linna rohkem investoreid ning millistel tegevusaladel on linnas rohkem perspektiivi.

PIP aastani 2030

Paldiski Investorteeninduse programm (PIP) otsib teid ja võimalusi, kuidas Paldiskis toodetud lisandväärtust suurendada ning muuta linn atraktiivseks nii kohalikule kui välismaisele ettevõtlusele. PIP viiakse ellu PEL-i ja EAS-i rahastusega ning sai alguse tänavu. Mõttekojale esitas PIP oma ideed fookusvaldkondadest ning tulevkulahendustest.

Kuidas edasi?

PELi juhatus on viie kuu jooksul igal teisipäeval käinud koos ning arutanud Investorprogramm 2030 ülesandeid. PELi juhatuse liige Peep Siitam esitas mõttekojale kaasa mõtlemiseks küsimuse, et kuidas edasi tuleks minna. Teemad, millega PELi juhatus on tegelenud ning millega tuleb edasi minna on majandusanalüüs ning lähtuvalt sellest edasiste eesmärkide püstitus.

 Majandusanalüüs

Siitami sõnul tuleb analüüsis olla võimalikult konkreetne ja selgitada välja, milles seisnevad Paldiski konkurentsieelised. Märksõnadeks nimetas ta suurt energiamahukust ning väikest tööjõumahukust. See tähendab, et oluliseks saab innovaatilisus. Tööjõus leidmine ei pruugi tulevikus olla praegusest lihtsam ja pigem on see isegi keerulisem. Olulised on ka veel mitmed teised küsimused nagu näiteks maksusüsteem.

 Fookusvaldkonnad

Olulisemate fookusvaldkondadena nimetati keemia-, ehitusmaterjalide-, metallitoodete tööstust. Samuti ka energeetikat, toiduainete tööstust, paberitööstust ning toodangu pakendamist. Siitami sõnul tulen edaspidi fookusi juurde leida arvestades tulevikutrende. Mõttekojas tekitas arutelu küsimus, kas ka logistika võiks olla fookusvaldkonnaks.

Töövaldkonnad

Olulisemateks töövaldkondadeks on PELi juhatuse hinnangul energia, transport ja digitaliseerimine. Nende töövaldkondade edasiarendamine annab Paldiskile head võimalused. Transpordi suhtes annab Paldiski head võimalused kaasaegset tehnoloogiat katsetada ja testida nagu näiteks iseliikuvaid veokeid. Digitaliseerimine on valdkond, mis on kogu Euroopas järjest olulisemaks muutunud ning omab olulist tähtsust ka Paldiski arengu jaoks.

Ühistegevus

Mõttekojast osavõtnud said edasi juba arutleda teemal, kuidas võiksid edaspidi üksteist toetada omavalitsus, ettevõtted, riik ja Team Paldiski ning kuidas ja milliseid probleeme oleks vaja lahendada Samuti arutleti teemal, milliseid regulatsioone oleks vaja muuta. Leiti, et ühistöö on vajalik ning kõikidele osapooltele kasulik. Leiti, et idee 5000 ettevõtluses hõivatust aastaks 2030 pole sugugi võimatu eesmärk ning püüdlema peab ka nende Paldiski tulevikku suunatud eesmärkide poole, mis praegu veel üsna ulmelised tunduvad.

 

Postimees, 03.juuni 2017 “Mis oleks, kui koliks…Paldiskisse?”

Paldiski on üks väga põnev koht: nõukogude ajal pikalt peidus olnud kahe saarega linn on märksa mitmekesisem kui selle kohta levivad kehvad kuulujutud arvata lubavad.

Miks Paldiski?

Paldiski on looduskaunis kohas pankrannikul ja mere ääres asuv väike alahinnatud sadamalinn, mis pole pealinnast sugugi kaugel: kõigest 50 kilomeetrit. Tallinnaga on küllalt hea rongiühendus, mistõttu paljud mugavused, mida Paldiskis ei ole, on rongisõidukaugusel ja siiski kättesaadavad. Loe edasi siit http://kodu.postimees.ee/4122411/mis-oleks-kui-koliks-paldiskisse

Balti peaministrid külastasid Alexela Paldiski LNG terminali ala

Alexela võõrustas eile Paldiskis Eesti, Läti ja Leedu peaministrite delegatsioone ning majandusministreid, kellele anti ülevaade Paldiski LNG terminalist ja kogu tööstuspiirkonna tulevikuvisioonist.

Alexela suuromaniku Heiti Hääle sõnul oli visiidi eesmärgiks veenda eeskätt Leedu ja Läti Valitsusi, et Paldiski LNG terminal on parim valik kogu regiooni energiaturu arenguks. „Meie arendatav terminal on majanduslikult kõige parem projekt siin piirkonnas ning olnud poliitiliste tõmbetuulte tõttu ehituse ootel juba mitu aastat,“ viitas Heiti Hääl Paldiski LNG terminali tugevustele.

„Piltlikult öeldes alustaksime ehitustegevusega kohe kui Leedu ja Läti ütleksid, et nemad tagavad regionaalse vabaturu tekkimise ja maksumaksja rahaga turu moonutamist rohkem ei ole,“ sõnas Heiti Hääl. Tema sõnul on Soome ja Eesti juba toetamas Alexela projekti ning sama ootus on ettevõttel ka Leedu ja Läti suunas. „Alexela Paldiski terminali kulude sotsialiseerimist erinevalt Leedu Klaipedast ei taotle – ainus ootus on, et kõik regiooni riigid täidaksid BEMIP raames kokkulepitud mängureegleid ega osutaks maksumaksja raha eest ebaausat konkurentsi,“ avas Heiti Hääl Alexela seisukohti.

Alexela on Paldiski LNG terminali projekti arendanud aastast 2007. Praeguseks on lõppenud kõik projekti ettevalmistused – sealhulgas on kehtestatud LNG-terminali planeering, lõppenud keskkonnamõjude hindamine ja valminud insenertehnilised projekteerimistööd rahvusvahelise “võtmed kätte” ehitushanke läbiviimiseks.

Terminali projekt hõlmab LNG ookeanilaeva vastuvõtmise- ja mahalaadimisvõimekuse loomist, 160 000 kuupmeetri suuruse veeldatud maagaasi hoidla rajamist, koos võimalusega tulevikus seda vajadusel laiendada 320 000 kuupmeetrini, seadmeid LNG taasgaasistamiseks ja edastamiseks Balticconnectori kaudu nii Soome kui Eesti ja Läti gaasivõrkude suunal ning LNG pealelaadimisvõimekuse loomist väiksemate laevade, veoautode kui ka raudteevagunite jaoks.

Lisaks on Paldiskisse planeeritud ka koostootmisjaama ehitus, mis lisaks LNG terminali varustamisele soojus- ja elektrienergiaga looks potentsiaali Eestis energiamahukate tööstusinvesteeringute elluviimiseks tulevases Paldiski energiakommuunis.

Delfi 08.05.2017: Jüri Ratas: LNG terminal oleks mõistlik rajada Paldiskisse

Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis külastasid Paldiskit, et tutvuda sealse planeeritava Alexela vedelgaasiterminaliga ning arutada regionaalse LNG terminali rajamist.

Peaminister Ratas rõhutas, et Balti riikide ühine eesmärk on tagada mitmekesine ja kindel gaasivarustus Balti regioonis. Eesti on seejuures lähtunud seisukohast, et regionaalne LNG terminal peab tekkima lähtudes turuloogikast. “Regionaalne LNG lahendus peab olema kulutõhus ning jätkusuutlik pikas perspektiivis ning usun, et selle tagaks LNG terminali projekt, mille viivad ellu erainvestorid,” sõnas Ratas.

Peaminister Ratase sõnul on regionaalse LNG terminali asukoha puhul Eesti riik ja siinsed arendajad lähtunud otsustest ja analüüsidest, mis on tehtud nii regionaalsel kui ka Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuringus leiti, et Soome lahe rannik on parim asukoht regionaalse LNG terminali rajamiseks. “Kui me räägime pikaajalisest lahendusest, siis oleks terminali rajamine näiteks siia Paldiskisse kõige mõistlikum,” lisas Ratas.

Regionaalne LNG terminal Soome lahe kaldal on oluline element paketis, kus on ka Eesti-Soome vaheline gaasiühendus Baltic Connector ja Leedu-Poola vaheline gaasiühendus GIPL. See oluliste gaasi taristuprojektide nimekiri lepiti kokku juba 2013. aastal eesmärgiga siduda Baltiriigid ja Soome EL ühtse gaasituruga ning luua võimalused gaasi tarneallikate mitmekesistamiseks.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/juri-ratas-lng-terminal-oleks-moistlik-rajada-paldiskisse?id=78145886

Maaleht 11.05.2017 “Energeetika + tööstus = edukas Paldiski”

Enam kui kümne aastaga pole Alexela Grupi kinnisvaraarendus Paldiskis jalgu alla saanud, omaniku on leidnud vaid neli krunti 36st, oodatud ekspordiks tootvaid tehaseid ja ühes nendega pudrumägesid linnarahvale pole aga saabunud.

Praegu on Zincpot ehk ärinimega AS Paldiski Tsingipada sisuliselt ainuke toimiv ettevõte juba kümme aastat kliente ootaval tööstusalal.

Ühine nimetaja, miks logistiliselt magusas kohas paiknev tööstusala siiani tuult tiibadesse pole saanud, on kohe pärast arendusprojekti n-ö küpseks saamist alanud üleilmne majanduskriis.
Paldiski tehnoparki arendava Alexela tütarfirma ASi Omakodumaja projektijuht Nikolai Pitšugov nimetab tööstusala eduloo vindumise põhjusena meie kõrget elektrienergia hinda, mis näiteks Soome omaga võrreldes pole põrmugi konkurentsivõimeline.
Pitšugov räägib, kuidas tehnoparki soovis krunti soetada üks Soome küllaltki suure energiatarbega tootmisettevõte. Ettemaks oli makstud, jäi üle leping kinnitada, aga siis kadusid firma esindajad nagu tina tuhka. Lõpuks saadi nendega siiski ühendust ja nad teatasid, et ah – me ehitame oma tehast juba Soome.

Loe edasi artiklit siit http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/energeetika-toostus-edukas-paldiski?id=78144466

 

Paldiski Ettevõtjate Liidu liige Pakri Teadus – ja Tööstuspark tahab Tesla gigatehast Paldiskisse

Ärileht, 11.aprill 2017

 Täna algab turunduskampaania Tesla uue gigatehase rajamiseks Pakri Teadus- ja Tööstusparki Eestis. Kampaania tähtsaim osa on veebis levitatav video, mis tutvustab Eestit eduka tehnoloogiariigina, kus asjaajamine on kiire ja lihtne, teatas Pakri Teadus- ja Tööstuspark.

Eestiga sarnaseid videoüleskutseid Teslale on teinud juba mitu Euroopa riiki, nende seas näiteks Prantsusmaa, Soome ja Leedu. Pakri Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuhi Enn Laansoo, Jr. sõnul reklaamivad riigid ennast Tesla tehase võimaliku asukohana, kuna on teada, et Tesla kaalub tõsiselt uue gigatehase rajada väljaspool USA-d

“Meie põhisõnum on, et kui Tesla oleks riik, siis oleks ta tõenäoliselt Eesti,” kommenteeris Laansoo, Jr. Tema hinnangul on Eestile iseloomulik Tesla asutajatega sarnane lähenemine probleemide lahendamisele. “Koostööst võidaksid mõlemad,” ütles ta. Laansoo, Jr. sõnul on Eesti lisaks ka üks maailma sõbralikumaid riike elektriautodele, kuna kogu maa on kaetud laadimisvõrguga ja seadustatud on isejuhtivate autode testimine.

Laansoo, Jr. sõnul oleks Eesti tehasele väga sobiv geograafiline ja logistiline asukoht, piirkonnas on olemas kõik vajalikud toormaterjalid, asjaajamine on kiire ja professionaalne. Lisaks on Pakrisse rajatavatel tehastel võimalus saada energiat oma autonoomsest energiavõrgust, mis annab võimaluse kontrollida energiahinda sajaprotsendiliselt.

Laansoo, Jr. sõnul tegutseb Tesla valkonnas, millele Pakri Teadus- ja Tööstuspark on keskendunud juba 10 aastat. “Läbi eduka kampaania tahame võita ka teiste rohetehnoloogia valdkonna tootmisettevõtete tähelepanu ning meelitada neid Pakrisse,” ütles ta. “On hea, kui meie kampaania tulemusel tulevad Pakrisse uued ettevõtted, kuid kõik võidavad ka sellest, kui nad tulevad mõnda teise Eesti piirkonda,” lisas Laansoo, Jr.

« Older posts