Harjumaa tootmisettevõtete arenguprogramm alustab oktoobris 2017

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus koostöös Addenda OÜ-ga korraldab vahemikus oktoober 2017 – märts 2018 7-päevase

HARJUMAA TOOTMISETTEVÕTETE ARENGUPROGRAMMI

Eesmärk:
Arenguprogrammi eesmärgiks on Harjumaa väikeettevõtete juhtimise ja tootmise efektiivuse suurendamine läbi uute teadmiste ja oskuste saamise. Aasta pärast arenguprogrammi lõppu on osalenud ettevõtte lisandväärtus kasvanud 5%.

Sihtrühm:
– Arenguprogrammi sihtrühmaks on eelistatult Harjumaal Tallinna linnapiirkonnast väljaspool asuvad tootmisettevõtted, mille 2016 aasta töötajate arv on vahemikus 3-20 ja müügitulu 100 000 – 2 000 000 eurot.
– Arenguprogramm on mõeldud ettevõtte omanikule/juhile, lisaks teistele võtmeisikutele (nt. tootmisjuhile)
– Ühest ettevõttest saab arenguprogrammis osaleda kuni 2 inimest

Lisainfo:
Ille Metsla
Ettevõtluskonsultant
Tel: 517 7246
E-post: ille[ät]heak.ee

„Kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate koostöö – kuidas saavutada suuremat heaolu ja majanduskasvu Eestis“

Keila vald korraldas 8. juunil Laulasmaa SPA konverentsikeskuses konverentsi, millel arutleti kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate koostöö üle. Konverentsist võtsid osa ka Paldiski Ettevõtjate Liidu esindajad ning samuti Paldiski linnavolikogu liikmed ja Paldiski linnapea.

Konverentsile oodati esinema ja omavalitsuste liitumise ning sundliitmise teemal kõnelema riigihalduse ministrit. Kuna konverentsiga samal ajal toimus valitsuse istung siis minister ( 8. juunil oli riigihalduse minister veel Mihhail Korb) osaleda ei saanud. Rahandusministeeriumi poolt jagas informatsiooni regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets, kes tutvustas kohalike omavalitsuste liitumise statistikat ning selgitas, millised kohustused jäävad omavalitsustele pärast maavalitsuste kaotamist.

Korraldajate nimel tegi ettekande Keila vallavanem  Jaan Alver, kes analüüsis kavandatava suure Lääne-Harju omavalitsuse eeliseid. ( Keila vald tegi ettepaneku liituda üheks omavalitsuseks Keila linnale, Paldiski linnale, Vasalemma vallale, Padise vallalae ja Keila vallale) Alveri sõnul on piirkonnas palju võimalusi arendada turismi, kultuuri, tööstust ning transiiti. Alveri hinnangul on väga oluline omavalitsuse koostöö ettevõtjatega sest just see loob piirkonnas usalduse ning koos on võimalik leida ka piirkonna arenguks vajalikke uusi investeeringuid.

Globaalsete ettevõtete võimalustest koostööks omavalitsustega kõneles Glamox HE ASi juhatuse liige Virve Jõgeva. Ta rääkis ettevõtte arengust ning perspektiividest Eestis ning võimalustest kogukonna tegevuse sponsoreerimisel.

Kauaaegne poliitik ja endine peaminister Siim Kallas ütles oma ettekandes, et ettevõtluskeskkonna kujundamisel on olulised: turg, õiguslik kindlus, tööjõu olemasolu, maksusüsteem ja  samuti ka see, et investeering on teretulnud. Kallase sõnul jääb Eestis viimasel ajal vajaka just sellest, et investeeringute tähtsust ei hinnata piisavalt. Nii näiteks toimuvad aktsioonid tuuleparkide ja raudtee ehituse vastu. Samuti võib investeerinute puhul saada negatiivseks teguriks otsuste venimine.

Pereettevõtted muutuvad Eestis järjest populaarsemaks- sellest kõneles oma ettekandes vandeadvokaat Aare Tark. Skandinaavias on pereettevõtted tegutsenud kaua ning on kõrgelt hinnatud kuna neid iseloomustab töötajate hoidmine ning kogukonna arendamisele suunatud suhtumine.

Alexela Groupi juhatuse esimees Heiti Hääl tutvustas Alexela praegust tegevust ning tulevikuvisioone Paldiskis. Pikemalt peatus ta ka kavandataval LNG terminali rajamise teemal. Kaasettekande tegi Paldiski Ettevõtjate Liidu juhatuse liige Peep Siitam, kes kõneles Paldiski tulevikukavadest aastani 2030. Kui Heiti Häälest küsiti paneeldiskussioonis, kas ta kavatseb lähenevatel kohalikel valimistel kandideerida, siis vastas Hääl eitavalt. Küll aga andis ta omalt poolt soovituse eelistada valimisliite ja mitte erakondi, kuna erakondade peakorteritest antavad soovitused ei pruugi vastata kohaliku elu vajadustele. Paneelis kõneldi veel täpsemalt omavalitsuse ja ettevõtete koostööst. Ettevõtjad kinnitasid, et kartma ei peaks mujalt tulevaid töötegijaid ning kohalik omavalitsus ei peks andma ettevõtjatele segavaid ja vastuolulisi signaale.

 

Paldiski 2030

PALDISKI 2030

Teisipäeval, 6. juunil kogunesid Paldiski Ettevõtjate Liidu liikmed, Paldiskis tegustevate asutuste esindajad, et arutada linna tuleviku üle. Mõttekoja eesmärk oli selgitada, mis tooks linna rohkem investoreid ning millistel tegevusaladel on linnas rohkem perspektiivi.

PIP aastani 2030

Paldiski Investorteeninduse programm (PIP) otsib teid ja võimalusi, kuidas Paldiskis toodetud lisandväärtust suurendada ning muuta linn atraktiivseks nii kohalikule kui välismaisele ettevõtlusele. PIP viiakse ellu PEL-i ja EAS-i rahastusega ning sai alguse tänavu. Mõttekojale esitas PIP oma ideed fookusvaldkondadest ning tulevkulahendustest.

Kuidas edasi?

PELi juhatus on viie kuu jooksul igal teisipäeval käinud koos ning arutanud Investorprogramm 2030 ülesandeid. PELi juhatuse liige Peep Siitam esitas mõttekojale kaasa mõtlemiseks küsimuse, et kuidas edasi tuleks minna. Teemad, millega PELi juhatus on tegelenud ning millega tuleb edasi minna on majandusanalüüs ning lähtuvalt sellest edasiste eesmärkide püstitus.

 Majandusanalüüs

Siitami sõnul tuleb analüüsis olla võimalikult konkreetne ja selgitada välja, milles seisnevad Paldiski konkurentsieelised. Märksõnadeks nimetas ta suurt energiamahukust ning väikest tööjõumahukust. See tähendab, et oluliseks saab innovaatilisus. Tööjõus leidmine ei pruugi tulevikus olla praegusest lihtsam ja pigem on see isegi keerulisem. Olulised on ka veel mitmed teised küsimused nagu näiteks maksusüsteem.

 Fookusvaldkonnad

Olulisemate fookusvaldkondadena nimetati keemia-, ehitusmaterjalide-, metallitoodete tööstust. Samuti ka energeetikat, toiduainete tööstust, paberitööstust ning toodangu pakendamist. Siitami sõnul tulen edaspidi fookusi juurde leida arvestades tulevikutrende. Mõttekojas tekitas arutelu küsimus, kas ka logistika võiks olla fookusvaldkonnaks.

Töövaldkonnad

Olulisemateks töövaldkondadeks on PELi juhatuse hinnangul energia, transport ja digitaliseerimine. Nende töövaldkondade edasiarendamine annab Paldiskile head võimalused. Transpordi suhtes annab Paldiski head võimalused kaasaegset tehnoloogiat katsetada ja testida nagu näiteks iseliikuvaid veokeid. Digitaliseerimine on valdkond, mis on kogu Euroopas järjest olulisemaks muutunud ning omab olulist tähtsust ka Paldiski arengu jaoks.

Ühistegevus

Mõttekojast osavõtnud said edasi juba arutleda teemal, kuidas võiksid edaspidi üksteist toetada omavalitsus, ettevõtted, riik ja Team Paldiski ning kuidas ja milliseid probleeme oleks vaja lahendada Samuti arutleti teemal, milliseid regulatsioone oleks vaja muuta. Leiti, et ühistöö on vajalik ning kõikidele osapooltele kasulik. Leiti, et idee 5000 ettevõtluses hõivatust aastaks 2030 pole sugugi võimatu eesmärk ning püüdlema peab ka nende Paldiski tulevikku suunatud eesmärkide poole, mis praegu veel üsna ulmelised tunduvad.

 

Postimees, 03.juuni 2017 “Mis oleks, kui koliks…Paldiskisse?”

Paldiski on üks väga põnev koht: nõukogude ajal pikalt peidus olnud kahe saarega linn on märksa mitmekesisem kui selle kohta levivad kehvad kuulujutud arvata lubavad.

Miks Paldiski?

Paldiski on looduskaunis kohas pankrannikul ja mere ääres asuv väike alahinnatud sadamalinn, mis pole pealinnast sugugi kaugel: kõigest 50 kilomeetrit. Tallinnaga on küllalt hea rongiühendus, mistõttu paljud mugavused, mida Paldiskis ei ole, on rongisõidukaugusel ja siiski kättesaadavad. Loe edasi siit http://kodu.postimees.ee/4122411/mis-oleks-kui-koliks-paldiskisse

Balti peaministrid külastasid Alexela Paldiski LNG terminali ala

Alexela võõrustas eile Paldiskis Eesti, Läti ja Leedu peaministrite delegatsioone ning majandusministreid, kellele anti ülevaade Paldiski LNG terminalist ja kogu tööstuspiirkonna tulevikuvisioonist.

Alexela suuromaniku Heiti Hääle sõnul oli visiidi eesmärgiks veenda eeskätt Leedu ja Läti Valitsusi, et Paldiski LNG terminal on parim valik kogu regiooni energiaturu arenguks. „Meie arendatav terminal on majanduslikult kõige parem projekt siin piirkonnas ning olnud poliitiliste tõmbetuulte tõttu ehituse ootel juba mitu aastat,“ viitas Heiti Hääl Paldiski LNG terminali tugevustele.

„Piltlikult öeldes alustaksime ehitustegevusega kohe kui Leedu ja Läti ütleksid, et nemad tagavad regionaalse vabaturu tekkimise ja maksumaksja rahaga turu moonutamist rohkem ei ole,“ sõnas Heiti Hääl. Tema sõnul on Soome ja Eesti juba toetamas Alexela projekti ning sama ootus on ettevõttel ka Leedu ja Läti suunas. „Alexela Paldiski terminali kulude sotsialiseerimist erinevalt Leedu Klaipedast ei taotle – ainus ootus on, et kõik regiooni riigid täidaksid BEMIP raames kokkulepitud mängureegleid ega osutaks maksumaksja raha eest ebaausat konkurentsi,“ avas Heiti Hääl Alexela seisukohti.

Alexela on Paldiski LNG terminali projekti arendanud aastast 2007. Praeguseks on lõppenud kõik projekti ettevalmistused – sealhulgas on kehtestatud LNG-terminali planeering, lõppenud keskkonnamõjude hindamine ja valminud insenertehnilised projekteerimistööd rahvusvahelise “võtmed kätte” ehitushanke läbiviimiseks.

Terminali projekt hõlmab LNG ookeanilaeva vastuvõtmise- ja mahalaadimisvõimekuse loomist, 160 000 kuupmeetri suuruse veeldatud maagaasi hoidla rajamist, koos võimalusega tulevikus seda vajadusel laiendada 320 000 kuupmeetrini, seadmeid LNG taasgaasistamiseks ja edastamiseks Balticconnectori kaudu nii Soome kui Eesti ja Läti gaasivõrkude suunal ning LNG pealelaadimisvõimekuse loomist väiksemate laevade, veoautode kui ka raudteevagunite jaoks.

Lisaks on Paldiskisse planeeritud ka koostootmisjaama ehitus, mis lisaks LNG terminali varustamisele soojus- ja elektrienergiaga looks potentsiaali Eestis energiamahukate tööstusinvesteeringute elluviimiseks tulevases Paldiski energiakommuunis.

Delfi 08.05.2017: Jüri Ratas: LNG terminal oleks mõistlik rajada Paldiskisse

Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis külastasid Paldiskit, et tutvuda sealse planeeritava Alexela vedelgaasiterminaliga ning arutada regionaalse LNG terminali rajamist.

Peaminister Ratas rõhutas, et Balti riikide ühine eesmärk on tagada mitmekesine ja kindel gaasivarustus Balti regioonis. Eesti on seejuures lähtunud seisukohast, et regionaalne LNG terminal peab tekkima lähtudes turuloogikast. “Regionaalne LNG lahendus peab olema kulutõhus ning jätkusuutlik pikas perspektiivis ning usun, et selle tagaks LNG terminali projekt, mille viivad ellu erainvestorid,” sõnas Ratas.

Peaminister Ratase sõnul on regionaalse LNG terminali asukoha puhul Eesti riik ja siinsed arendajad lähtunud otsustest ja analüüsidest, mis on tehtud nii regionaalsel kui ka Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuringus leiti, et Soome lahe rannik on parim asukoht regionaalse LNG terminali rajamiseks. “Kui me räägime pikaajalisest lahendusest, siis oleks terminali rajamine näiteks siia Paldiskisse kõige mõistlikum,” lisas Ratas.

Regionaalne LNG terminal Soome lahe kaldal on oluline element paketis, kus on ka Eesti-Soome vaheline gaasiühendus Baltic Connector ja Leedu-Poola vaheline gaasiühendus GIPL. See oluliste gaasi taristuprojektide nimekiri lepiti kokku juba 2013. aastal eesmärgiga siduda Baltiriigid ja Soome EL ühtse gaasituruga ning luua võimalused gaasi tarneallikate mitmekesistamiseks.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/juri-ratas-lng-terminal-oleks-moistlik-rajada-paldiskisse?id=78145886

Maaleht 11.05.2017 “Energeetika + tööstus = edukas Paldiski”

Enam kui kümne aastaga pole Alexela Grupi kinnisvaraarendus Paldiskis jalgu alla saanud, omaniku on leidnud vaid neli krunti 36st, oodatud ekspordiks tootvaid tehaseid ja ühes nendega pudrumägesid linnarahvale pole aga saabunud.

Praegu on Zincpot ehk ärinimega AS Paldiski Tsingipada sisuliselt ainuke toimiv ettevõte juba kümme aastat kliente ootaval tööstusalal.

Ühine nimetaja, miks logistiliselt magusas kohas paiknev tööstusala siiani tuult tiibadesse pole saanud, on kohe pärast arendusprojekti n-ö küpseks saamist alanud üleilmne majanduskriis.
Paldiski tehnoparki arendava Alexela tütarfirma ASi Omakodumaja projektijuht Nikolai Pitšugov nimetab tööstusala eduloo vindumise põhjusena meie kõrget elektrienergia hinda, mis näiteks Soome omaga võrreldes pole põrmugi konkurentsivõimeline.
Pitšugov räägib, kuidas tehnoparki soovis krunti soetada üks Soome küllaltki suure energiatarbega tootmisettevõte. Ettemaks oli makstud, jäi üle leping kinnitada, aga siis kadusid firma esindajad nagu tina tuhka. Lõpuks saadi nendega siiski ühendust ja nad teatasid, et ah – me ehitame oma tehast juba Soome.

Loe edasi artiklit siit http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/energeetika-toostus-edukas-paldiski?id=78144466

 

Paldiski Ettevõtjate Liidu liige Pakri Teadus – ja Tööstuspark tahab Tesla gigatehast Paldiskisse

Ärileht, 11.aprill 2017

 Täna algab turunduskampaania Tesla uue gigatehase rajamiseks Pakri Teadus- ja Tööstusparki Eestis. Kampaania tähtsaim osa on veebis levitatav video, mis tutvustab Eestit eduka tehnoloogiariigina, kus asjaajamine on kiire ja lihtne, teatas Pakri Teadus- ja Tööstuspark.

Eestiga sarnaseid videoüleskutseid Teslale on teinud juba mitu Euroopa riiki, nende seas näiteks Prantsusmaa, Soome ja Leedu. Pakri Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuhi Enn Laansoo, Jr. sõnul reklaamivad riigid ennast Tesla tehase võimaliku asukohana, kuna on teada, et Tesla kaalub tõsiselt uue gigatehase rajada väljaspool USA-d

“Meie põhisõnum on, et kui Tesla oleks riik, siis oleks ta tõenäoliselt Eesti,” kommenteeris Laansoo, Jr. Tema hinnangul on Eestile iseloomulik Tesla asutajatega sarnane lähenemine probleemide lahendamisele. “Koostööst võidaksid mõlemad,” ütles ta. Laansoo, Jr. sõnul on Eesti lisaks ka üks maailma sõbralikumaid riike elektriautodele, kuna kogu maa on kaetud laadimisvõrguga ja seadustatud on isejuhtivate autode testimine.

Laansoo, Jr. sõnul oleks Eesti tehasele väga sobiv geograafiline ja logistiline asukoht, piirkonnas on olemas kõik vajalikud toormaterjalid, asjaajamine on kiire ja professionaalne. Lisaks on Pakrisse rajatavatel tehastel võimalus saada energiat oma autonoomsest energiavõrgust, mis annab võimaluse kontrollida energiahinda sajaprotsendiliselt.

Laansoo, Jr. sõnul tegutseb Tesla valkonnas, millele Pakri Teadus- ja Tööstuspark on keskendunud juba 10 aastat. “Läbi eduka kampaania tahame võita ka teiste rohetehnoloogia valdkonna tootmisettevõtete tähelepanu ning meelitada neid Pakrisse,” ütles ta. “On hea, kui meie kampaania tulemusel tulevad Pakrisse uued ettevõtted, kuid kõik võidavad ka sellest, kui nad tulevad mõnda teise Eesti piirkonda,” lisas Laansoo, Jr.

Äripäev: Paldiski hiigelajad on veel ees

Gaselli TOPis teisele kohale jõudnud ASi OmaKoduMaja juhatuse liikme Mehis Rumpi hinnangul aitaks Pakri poolsaarel energiakommuuni loomine vähendada elektri hinda umbes kolmandiku võrra. See soodustaks suurte ja energiamahukate ettevõtete kolimist Paldiskisse.

Küsimustele vastab ASi OmaKoduMaja juhatuse liige Mehis Rump.

Kui vaatame OmaKoduMaja majandustulemusi aastatel 2013–2015, siis suurima käibe ja ärikasumini jõudsite 2014. aastal. Millised tegevused hea tulemuse tõid?

OmaKoduMaja on Alexela Gruppi kuuluv ettevõtte, kes juba 15 aastat tegeleb erinevate kinnisvaraprojektide arendamisega. Möödunud aastate jooksul oleme arendanud mitmeid elamu- ja tööstusobjekte. Peamiselt tegutseme Harjumaal, kuid mõned arendused, peamiselt elamuarendused, on tehtud ka pealinnas. Meie suuremad arendused asuvad Kiili ja Jõelähtme valdades ning Paldiski linnas.

Seni võib pidada tõesti edukamaks 2014. aastat, kus korraga jõudis realiseerimisele kaks suurt arendust: elamurajoon Kiili vallas ja Nehatu Logistikapargi I etapp.

Kas kiire kasv jätkub ka tänavu?

Liigume edasi rahulikus tempos: plaan on käivitada Nehatu Logistikapargi II etapp ja alustada Kiili vallas Nurga elamukvartali kommunikatsioonide ehitustöödega. Müügiga alustame ehitustegevusega paralleelselt, kuid suurem osa sellest jääb arvatavasti aastasse 2018.

Millised on teie arvates eeldused, et ettevõte suudaks kiiresti kasvada – mida selleks on vaja?

Selles, et OmaKoduMaja on kiiresti arenev ettevõte, on kindlasti oluline osa meie tublil kollektiivil. Kõik sõltub inimestest.

Nehatu Logistikapargi II etapi arendus asub osaliselt Eesti ja Soome vahele kavandatava meretunneli ehituskoridoris. Kas teie hinnangul oleks Eesti ja Soome vahele tunnelit vaja?

Arvestatav osa Nehatu Logistikapargi II etapist asub osaliselt Eesti ja Soome vahele kavandatava meretunneli ehituskoridoris, mis toob endaga kaasa ajutise ehitusõiguse. Me usume, et kui planeerime hoonestusalasid targalt ning koostöös raudteespetsialistidega, suudame vältida lammutuskohustusi tulevikus.

Mis puudutab tunneli vajalikkust, siis sellega on nagu ikka luksasjadega. On ju hea ja mugav, kui nad on olemas, aga kui mõelda, et kas need ka end majanduslikult ära tasuvad, tekib kimbatus.

Suur osa OmaKoduMaja arendustegevusest on Paldiskis ja selle ümbruses. Mis on teie meelest selle piirkonna pluss näiteks tootmis- või logistikaettevõtete jaoks?

Paldiski linnas oleme arendustega keskendunud eelkõige komplekssele ja tasakaalustatud arengule. See tähendab seda, et koos tootmismaa arendamisega ehitame ja renoveerime korterelamuid ning aitame kaasa linna sotsiaalse infrastruktuuri loomisele. Usume väga Paldiski linna arengusse. Seda tagavad linna unikaalsed infrastruktuuri võimalused toimivate jäävabade sadamate, raudtee ning Tallinna läheduse ja hea ühenduse näol.

Osaleme aktiivselt Paldiski Ettevõtjate Liidu töös, kelle üheks suureks väljakutseks on energiakommuuni käivitamine Pakri poolsaarel, mis omakorda soodustab suurte ja energiamahukate ettevõtete kolimist Paldiskisse. Energiakommuun tähendab lihtsustatult energia tootjate ja energia tarbijate vahelist koostööd selliselt, et vajadus üleriigilise võrguteenuse järele kas puudub täielikult või on minimaalne. See annaks meie hinnangul võimaluse elektri hinda langetada ca kolmandiku võrra. Praegu oleme kahjuks olukorras, kus vaatamata muude kulukomponentide soodsamale tasemele jääme konkurssidel välisinvesteeringutele kalli energiahinna, ehk siis eelkõige võrgutasude tõttu, alla näiteks oma põhjanaabritele.

Müüte Paldiski Tehnopargis krunte lao- ja ärihoonetele. Seal tegutseb piirkonnas oluline tööandja, kuumtsinkimistehas AS Paldiski Tsingipada (Zincpot). Kas lisandub mõni sarnase kaaluga ettevõte?

Praegu käivad läbirääkimised mitme firmaga, kes oleksid potentsiaalselt huvitatud oma tööstuse käivitamisest Paldiski Tehnopargis.

Statistikaameti andmeil veeti 2016. aastal Eesti raudteede ja sadamate kaudu viimase kümne aasta väikseim kogus kaupu. Kas ja kuidas see OmaKoduMaja äri mõjutab?

Kindlasti on väheneval kaubamahul sadamates ning raudteel oma mõju logistikaga seotud projektide arendamisel. Samas usume, et loodav energiakommuun ja sarnase suunitlusega tootmisettevõtete võimalik sünergia Paldiski Tehnopargis suudavad need väljakutsed ületada.

Olete algatanud Paldiskis asuva Leetse mõisakompleksi ala ja selle ümbruses asuvate kinnistute detailplaneeringu. Mis seal täpsemalt plaanis teha on?

Leetse mõisakompleksi ümbruses on meil plaan arendada looduskaunis elukvartal, kuhu kerkib 12 eramut. Teeme seda koostöös mõisa omanikuga. Selleks teeme praegu kogu ala detailplaneeringut. Kuna ala asub osaliselt Pakri maastikukaitseala piirkonnas, siis võtavad planeeringu toimingud tavapärasest rohkem aega. Seetõttu ei julge ka öelda, millal ehitusega saab peale hakata. Varem või hiljem saab aga Leetse piirkonnast üks Eestimaa kauneimaid paiku.

Mõisahoone rekonstrueerimine toimub mõisaomaniku käe all. Mõis kuulub Christian von Wistinghausenile, kes seda mõisa oma perega aeg-ajalt kasutab.

Paldiski Ettevõtjate Liit võtab tööle ärianalüütiku ja turundusspetsialisti

Paldiski Ettevõtjate Liit võtab tööle ärianalüütiku ja turundusspetsialisti.

Lisainfo ja kandideerimine:

ärianalüütik http://www.cv.ee/toopakkumine/paldiski-ettevotjate-liit/arianaluutikut-d3235778.html

turundusspetsialist http://www.cv.ee/toopakkumine/paldiski-ettevotjate-liit/turundusspetsialisti-d3235752.html

« Older posts