Äriseminaril osalejad tõdesid, et Paldiskil on head eeldused, mille peavad tagama tööjõud, energia ja koostöö.
Tallinna Sadam, kui Läänemere uuendusmeelseim
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm nentis, et sadamate konurents Läänemerel muutub aasta aastalt tihedamaks ning seetõttu nõuab ühtviisi arendamist ja tähelepanu nii reisijatevedu kui ka kaubavahendus. Kui reisijate veo kasv on olnud Tallinna Sadamas 5-6% ja sellega võib igati rahule jääda siis kaubaveo trendid nii positiivsed ei ole.
Kalm tõdes oma ettekandes, et Paldiski Lõunsadamal on nii plusse kui miinuseid. Plusspoolele jäävad nii asukoht kui ka talvise navigatsiooni võimalus. Samuti ka tootmismaa olemasolu, mida saab võimalikele klientidele pakkuda. Vähetähtis pole ka Paldiski Ettevõtjate Liidu ja omavalitsuse toetus. Miinuspoolele aga jääb piiratud juurdepääs sadamalinnale. Raudtee läbib Tallinna linna ning maantee, mis viib üle Keila silla. Paldiski jääb suuretst magistraalidest suhteliselt kaugele. Samuti võib sadama arendamisel olla probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus Paldiskis. Paldiski Lõunasadama arngu suundadeks nimetas Kalm kaide ristkasutust. Samuti ka nn targa sadama projekti ning transpordi x-teed. Digitaliseerimine aitab tulekus lahendada logistikaprobleeme ning hoida kokku veoautode ooteaega. Tulebikuootused on tema sõnul seotud LNG terminali ja gaasinduse arenguga Paldiskis. Samuti ka tööstuspargi arendamisest.
BalticConnector kui koahliku ettevõtluse hoogustaja.
Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl ütles, et BalticConnectori gaasitoru hakkab jooksma Paldiski külje all, mis tähendab, et kogu piirkond muutub konkuretsivõimelisemaks. Esimene gaas peaks tema sõnul Soome-Eesti gaasijuhtmes hakkama liikuma 2019 aastal. Hiljuti sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt eraldatakse Euroopa Liidu eelarvest 187 miljonit eurot Soome ja Eesti gaasivõrke ühendava gaasijuhtme BalticConnectori ehitamiseks. Kui Brüsselist saabub selge otsus LNG terminali kaasrahastamise kohta siis on Alexelal võimalik ehituskonkurss välja kuulutada. Hääl ütles, et nüüd ei kulu enam kaua aega, kui Pakrineemel saab kopa maasse lüüa.
Lootusrikas piirkond
Seminaril osalejad kogunesid töögruppidesse, et arutada, milline võiks tulevikus välja näha tööstus ja teenindus Paldiski Lõunasadama osalusel. Mis võiks olla see konks, mis meelitaks linna investorid ja kuidas saaks muuta sadama tegevuse efektiivsemaks ettevõtjate ja omavalitususe sünergia tulemusena. Osa töögruppe keskendus Paldiskis praegu olemas oleva tööstuse edasiarendamise võimalustele. Mõned töögrupid lasid aga fantaasial lennata ning linna kavandati nii külmhoone kui ka pakendustehas. Turistimagnetiks planeeriti Paldiskisse suurejooneline sisesuusahall. Kõikides töögruppides arutati tööjõu, energia ja koostöö küsimusi. Leiti, et ettevõtetevaheline koostöö on hädavajalik. Tööjõu olemasolu kohta Paldiskis üksmeelt ei olnud. Mõned arvasid, et kuna suur osa Paldiski elanikke töötab mujal pole töökäte leidmine kuigi suur probleem. Teiste hinnangul võib spetsialistide leidmine olla keeruline ning ka Paldiski elanikud ei pruugi kodulinnas töötamise vastu huvi tunda.
Majanduse tõusev täht
Äriseminaril kõneldu võttis oma ettekandes kokku Pakri Energy Isalnd OÜ juht Peep Siitam, kes põhjendas, mis teeb Paldiskist Eesti majanduse tõusva tähe. Samas arutles Siitam ka selle üle, kuivõrd palju aitaks investeeringutele kaasa energia madalam hind.
Seminaril osalejad arvasid, et sellised seminarid peaksid Paldiskis muutuma traditsiooniks ning ka töögrupid võiksid veel kokku saada ja oma ideid viimistleda.
Eng