Kutse seminarile „Erivajadusega inimene – tööandja võimalus”

Kas Teie ettevõttes töötab pime värbaja? Kurt pagar? Ratastoolis klienditeenindaja?

Kas olete mõelnud, milliseid võimalusi pakub tööandjale erivajadusega inimene või millega tuleb arvestada, kui meeskonnaga liitub vähenenud töövõimega kolleeg?

 Kutsume Teid seminarile „Erivajadusega inimene – tööandja võimalus“, mis toimub 24. oktoobril 2017 kell 9.00-16.00  Hotell Euroopas, Paadi 5, Tallinn

Seminaril räägime:

  • Kes on erivajadusega inimene?
  • Milline on erivajadusi arvestav töökeskkond?
  • Millist abi saab tööandja töötukassast?

Iga koolitusel osaleja saab proovida, mis tunne on olla ratastoolis, kuidas suhelda kurdina, liikuda pimedana, juhendada intellektipuudega või psüühikahäirega inimest.

Aktuaalsetel teemadel võtavad sõna Monika Haukanõmm Sotsiaalkomisjonist, Meelis Paavel Eesti Töötukassast, Toomas Tamsar Tööandjate Keskliidust ja disainer Daniel Kotsjuba. Oma kogemust jagavad Rimi Eesti Food, Mistra Autex, Tieto Eesti, Tallinna Teeninduskool.

Ootame osalema nii personali värbamise kui tööandja kuvandi loomisega seotud inimesi, sest ettevõtte väärtuste arendamine on mitme osapoole koostöö.

Seminarile palume registreeruda kuni 20. oktoobrini 2017 SIIN

Päevakava lisatud manusena. Täiendavat informatsiooni saab lugeda töötukassa kodulehelt https://www.tootukassa.ee/content/seminar-erivajadusega-inimene-tooandja-voimalus

Seminar on osalejatele tasuta ja kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirja nr 57 “Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale” alusel.

 

Sügisel uut hooaega alustav Harjumaa mentorklubi ootab kandideerima

Septembris alustab uut hooaega eelmise aasta osalejatelt väga positiivset tagasisidet saanud 

HARJUMAA MENTORPROGRAMM

Sihtrühm: 1-3 aastat tegutsenud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted.

Mentorklubi pakub osalejale heatasemelisi koolitusi, motiveerivaid kohtumisi mentorite ja teiste alustavate ettevõtjatega,  sõidame külla ka ühele-kahele tegutsevale ettevõttele. Kuna mentoriteks on  kogenud ettevõtjad ning oma ala spetsialistid, on klubikohtumised hea võimalus mentoriga koostööd tehes uusi eesmärke seada, jõuda värskete ideedeni ning koostada tegevusplaan seatud eesmärgini jõudmiseks. Lisaks osaleda mitmetel ettevõtlusalastel koolitustel, luua väärtuslikke kontakte teiste alustavate ettevõtjatega ja tunda, et teete ettevõtjana olulist asja.

Klubiürituste raames kohtume viiel korral: 20.09.17, 12-13.10.17, 16.11.17, 25.01.18 ja 22.02.18. Iga kohtumine kestab viis kuni kuus tundi, üks üritus on kahepäevane.

Mentorklubi koolitustel tutvume lähemalt järgmiste teemadega:
* Eesmärkide seadmine ja tegevusplaan
* Müügikoolitus “Samm suurepäraste tulemusteni!”
* Turundus
* Finantsplaneerimine. Kuidas strateegilisi eesmärke numbriliselt väljendada?
* Personalitöö väikeettevõttes.

Osalejatelt ootame aktiivsust ja avatust. Kandideerima on oodatud nii MENTIID kui MENTORID. Kandideerimiseks palume saata täidetud ning digiallkirjastatud ankeet: elina@heak.ee, hiljemalt 04.09.2017. Mentorklubi tegevust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja on osalejatele TASUTA.

EAS Ärimentorprogramm otsib ambitsioonikaid alustavaid ettevõtjaid!

EAS ootab sügisel algavasse EAS Ärimentorprogrammi kandideerima ambitsioonikaid alustavaid ettevõtjaid. Ärimentorprogramm on mõeldud alustavate ettevõtjate edule, kiiremale kasvule ning ekspordile kaasaaitamiseks. Kandideerimise tähtaeg on 18. september!

50 ettevõtjat saavad paariliseks personaalse ettevõtjast mentori, kellega koos arutada läbi ettevõtte eesmärgid, plaanid ning olulisemad otsused. Programm sisaldab lisaks koostööle mentoriga ka praktilisi töötubasid ärimudeli, müügi, tootearenduse ja teistel alustava ettevõtja jaoks vajalikel teemadel. Lisaks annab EAS Ärimentorprogramm hea võimaluse oma ärialase võrgustiku kasvatamiseks. Tänaseks on programmi läbinud juba ca 600 ettevõtjat.

EAS-i poolt läbi viidud võrdlusest on selgunud, et Ärimentorprogrammis osalenud ettevõtted on saavutanud keskmiselt 3 korda suurema kasvu kui teised sarnased ettevõtted, kes ei ole programmis osalenud. See on ilmekas statistika, mis kõneleb programmi suurest väärtusest ja kasust osalevatele ettevõtetele. Osalejad ise on välja toonud, et kogemuste jagamises ja üksteiselt õppimises peitub suur väärtus:

Ettevõtte Hoob OÜ juht Priit Raid:  “Pärast aasta möödumist Hoob OÜ asutamisest otsustasin hakata täiskohaga ettevõtjaks. Meil olid käed-jalad tööd täis, kuid ettevõtluspoolega polnud päris tuttavad, seega liitusin EAS Ärimentorprogrammiga.“ Vt ka: https://www.eas.ee/wp-content/uploads/2017/08/HOOB-O%C3%9C-edulugu.pdf

Dambis Eesti OÜ juht Kevin Tülpi sõnul on nemad EAS ärimentorprogrammiga väga rahul. „Programmis on palju omavahelist suhtlemist, mistõttu on võrgustik laienenud märgatavalt. Mentorprogramm on veel ka silmaringi avardav ja pakub võimalust tutvuda erinevate inimestega, nii teiste juhtide kui ekspertidega ning kuulata huvitavaid mõtteid, tagasisidet ja kriitikat oma ettevõtte kohta,“ sõnas Kevin.

Ateljee Cherie OÜ juhi Taimi Saare tänusõnad kuuluvad eeskätt mentorile. „Hindan kõrgelt aega, mida mentor on mulle ja meie ettevõttega tegelemisele pühendanud. See annab kindlust kui oma mentor on kõrval, “ ütles Saar. „Kasulik on ka mentorpaari vahetamise võimalus, mida sai seminaride käigus tihtipeale kasutatud – olen saanud väga palju asjalikku nõu, tagasisidet ja peegeldust oma tegevusele. Kuigi programm alles kestab, siis sellest on juba praegu palju kasu olnud,“ lisas Taimi.

Programmi veebileht (tingimused, mentorid, ajakava jpm): http://www.eas.ee/teenus/arimentorid/
Programmi leht Facebookis: https://www.facebook.com/mentorprogramm/

Kandideerimisankeet mentiile: https://form.jotformeu.com/70953041688361

EAS Ärimentorprogramm on osalejatele tasuta ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Programmi viib ellu EAS koostöös BDA Consulting OÜ-ga. Programmi tegevused algavad novembris 2017.

 Lisainfo:

Sirje Post

Teenusejuht

+372 627 9744, sirje.post@eas.ee

ja mentorprogramm@bda.ee

Harjumaa tootmisettevõtete arenguprogramm alustab oktoobris 2017

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus koostöös Addenda OÜ-ga korraldab vahemikus oktoober 2017 – märts 2018 7-päevase

HARJUMAA TOOTMISETTEVÕTETE ARENGUPROGRAMMI

Eesmärk:
Arenguprogrammi eesmärgiks on Harjumaa väikeettevõtete juhtimise ja tootmise efektiivuse suurendamine läbi uute teadmiste ja oskuste saamise. Aasta pärast arenguprogrammi lõppu on osalenud ettevõtte lisandväärtus kasvanud 5%.

Sihtrühm:
– Arenguprogrammi sihtrühmaks on eelistatult Harjumaal Tallinna linnapiirkonnast väljaspool asuvad tootmisettevõtted, mille 2016 aasta töötajate arv on vahemikus 3-20 ja müügitulu 100 000 – 2 000 000 eurot.
– Arenguprogramm on mõeldud ettevõtte omanikule/juhile, lisaks teistele võtmeisikutele (nt. tootmisjuhile)
– Ühest ettevõttest saab arenguprogrammis osaleda kuni 2 inimest

Lisainfo:
Ille Metsla
Ettevõtluskonsultant
Tel: 517 7246
E-post: ille[ät]heak.ee

„Kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate koostöö – kuidas saavutada suuremat heaolu ja majanduskasvu Eestis“

Keila vald korraldas 8. juunil Laulasmaa SPA konverentsikeskuses konverentsi, millel arutleti kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate koostöö üle. Konverentsist võtsid osa ka Paldiski Ettevõtjate Liidu esindajad ning samuti Paldiski linnavolikogu liikmed ja Paldiski linnapea.

Konverentsile oodati esinema ja omavalitsuste liitumise ning sundliitmise teemal kõnelema riigihalduse ministrit. Kuna konverentsiga samal ajal toimus valitsuse istung siis minister ( 8. juunil oli riigihalduse minister veel Mihhail Korb) osaleda ei saanud. Rahandusministeeriumi poolt jagas informatsiooni regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets, kes tutvustas kohalike omavalitsuste liitumise statistikat ning selgitas, millised kohustused jäävad omavalitsustele pärast maavalitsuste kaotamist.

Korraldajate nimel tegi ettekande Keila vallavanem  Jaan Alver, kes analüüsis kavandatava suure Lääne-Harju omavalitsuse eeliseid. ( Keila vald tegi ettepaneku liituda üheks omavalitsuseks Keila linnale, Paldiski linnale, Vasalemma vallale, Padise vallalae ja Keila vallale) Alveri sõnul on piirkonnas palju võimalusi arendada turismi, kultuuri, tööstust ning transiiti. Alveri hinnangul on väga oluline omavalitsuse koostöö ettevõtjatega sest just see loob piirkonnas usalduse ning koos on võimalik leida ka piirkonna arenguks vajalikke uusi investeeringuid.

Globaalsete ettevõtete võimalustest koostööks omavalitsustega kõneles Glamox HE ASi juhatuse liige Virve Jõgeva. Ta rääkis ettevõtte arengust ning perspektiividest Eestis ning võimalustest kogukonna tegevuse sponsoreerimisel.

Kauaaegne poliitik ja endine peaminister Siim Kallas ütles oma ettekandes, et ettevõtluskeskkonna kujundamisel on olulised: turg, õiguslik kindlus, tööjõu olemasolu, maksusüsteem ja  samuti ka see, et investeering on teretulnud. Kallase sõnul jääb Eestis viimasel ajal vajaka just sellest, et investeeringute tähtsust ei hinnata piisavalt. Nii näiteks toimuvad aktsioonid tuuleparkide ja raudtee ehituse vastu. Samuti võib investeerinute puhul saada negatiivseks teguriks otsuste venimine.

Pereettevõtted muutuvad Eestis järjest populaarsemaks- sellest kõneles oma ettekandes vandeadvokaat Aare Tark. Skandinaavias on pereettevõtted tegutsenud kaua ning on kõrgelt hinnatud kuna neid iseloomustab töötajate hoidmine ning kogukonna arendamisele suunatud suhtumine.

Alexela Groupi juhatuse esimees Heiti Hääl tutvustas Alexela praegust tegevust ning tulevikuvisioone Paldiskis. Pikemalt peatus ta ka kavandataval LNG terminali rajamise teemal. Kaasettekande tegi Paldiski Ettevõtjate Liidu juhatuse liige Peep Siitam, kes kõneles Paldiski tulevikukavadest aastani 2030. Kui Heiti Häälest küsiti paneeldiskussioonis, kas ta kavatseb lähenevatel kohalikel valimistel kandideerida, siis vastas Hääl eitavalt. Küll aga andis ta omalt poolt soovituse eelistada valimisliite ja mitte erakondi, kuna erakondade peakorteritest antavad soovitused ei pruugi vastata kohaliku elu vajadustele. Paneelis kõneldi veel täpsemalt omavalitsuse ja ettevõtete koostööst. Ettevõtjad kinnitasid, et kartma ei peaks mujalt tulevaid töötegijaid ning kohalik omavalitsus ei peks andma ettevõtjatele segavaid ja vastuolulisi signaale.

 

Paldiski 2030

PALDISKI 2030

Teisipäeval, 6. juunil kogunesid Paldiski Ettevõtjate Liidu liikmed, Paldiskis tegustevate asutuste esindajad, et arutada linna tuleviku üle. Mõttekoja eesmärk oli selgitada, mis tooks linna rohkem investoreid ning millistel tegevusaladel on linnas rohkem perspektiivi.

PIP aastani 2030

Paldiski Investorteeninduse programm (PIP) otsib teid ja võimalusi, kuidas Paldiskis toodetud lisandväärtust suurendada ning muuta linn atraktiivseks nii kohalikule kui välismaisele ettevõtlusele. PIP viiakse ellu PEL-i ja EAS-i rahastusega ning sai alguse tänavu. Mõttekojale esitas PIP oma ideed fookusvaldkondadest ning tulevkulahendustest.

Kuidas edasi?

PELi juhatus on viie kuu jooksul igal teisipäeval käinud koos ning arutanud Investorprogramm 2030 ülesandeid. PELi juhatuse liige Peep Siitam esitas mõttekojale kaasa mõtlemiseks küsimuse, et kuidas edasi tuleks minna. Teemad, millega PELi juhatus on tegelenud ning millega tuleb edasi minna on majandusanalüüs ning lähtuvalt sellest edasiste eesmärkide püstitus.

 Majandusanalüüs

Siitami sõnul tuleb analüüsis olla võimalikult konkreetne ja selgitada välja, milles seisnevad Paldiski konkurentsieelised. Märksõnadeks nimetas ta suurt energiamahukust ning väikest tööjõumahukust. See tähendab, et oluliseks saab innovaatilisus. Tööjõus leidmine ei pruugi tulevikus olla praegusest lihtsam ja pigem on see isegi keerulisem. Olulised on ka veel mitmed teised küsimused nagu näiteks maksusüsteem.

 Fookusvaldkonnad

Olulisemate fookusvaldkondadena nimetati keemia-, ehitusmaterjalide-, metallitoodete tööstust. Samuti ka energeetikat, toiduainete tööstust, paberitööstust ning toodangu pakendamist. Siitami sõnul tulen edaspidi fookusi juurde leida arvestades tulevikutrende. Mõttekojas tekitas arutelu küsimus, kas ka logistika võiks olla fookusvaldkonnaks.

Töövaldkonnad

Olulisemateks töövaldkondadeks on PELi juhatuse hinnangul energia, transport ja digitaliseerimine. Nende töövaldkondade edasiarendamine annab Paldiskile head võimalused. Transpordi suhtes annab Paldiski head võimalused kaasaegset tehnoloogiat katsetada ja testida nagu näiteks iseliikuvaid veokeid. Digitaliseerimine on valdkond, mis on kogu Euroopas järjest olulisemaks muutunud ning omab olulist tähtsust ka Paldiski arengu jaoks.

Ühistegevus

Mõttekojast osavõtnud said edasi juba arutleda teemal, kuidas võiksid edaspidi üksteist toetada omavalitsus, ettevõtted, riik ja Team Paldiski ning kuidas ja milliseid probleeme oleks vaja lahendada Samuti arutleti teemal, milliseid regulatsioone oleks vaja muuta. Leiti, et ühistöö on vajalik ning kõikidele osapooltele kasulik. Leiti, et idee 5000 ettevõtluses hõivatust aastaks 2030 pole sugugi võimatu eesmärk ning püüdlema peab ka nende Paldiski tulevikku suunatud eesmärkide poole, mis praegu veel üsna ulmelised tunduvad.

 

Postimees, 03.juuni 2017 “Mis oleks, kui koliks…Paldiskisse?”

Paldiski on üks väga põnev koht: nõukogude ajal pikalt peidus olnud kahe saarega linn on märksa mitmekesisem kui selle kohta levivad kehvad kuulujutud arvata lubavad.

Miks Paldiski?

Paldiski on looduskaunis kohas pankrannikul ja mere ääres asuv väike alahinnatud sadamalinn, mis pole pealinnast sugugi kaugel: kõigest 50 kilomeetrit. Tallinnaga on küllalt hea rongiühendus, mistõttu paljud mugavused, mida Paldiskis ei ole, on rongisõidukaugusel ja siiski kättesaadavad. Loe edasi siit http://kodu.postimees.ee/4122411/mis-oleks-kui-koliks-paldiskisse

Balti peaministrid külastasid Alexela Paldiski LNG terminali ala

Alexela võõrustas eile Paldiskis Eesti, Läti ja Leedu peaministrite delegatsioone ning majandusministreid, kellele anti ülevaade Paldiski LNG terminalist ja kogu tööstuspiirkonna tulevikuvisioonist.

Alexela suuromaniku Heiti Hääle sõnul oli visiidi eesmärgiks veenda eeskätt Leedu ja Läti Valitsusi, et Paldiski LNG terminal on parim valik kogu regiooni energiaturu arenguks. „Meie arendatav terminal on majanduslikult kõige parem projekt siin piirkonnas ning olnud poliitiliste tõmbetuulte tõttu ehituse ootel juba mitu aastat,“ viitas Heiti Hääl Paldiski LNG terminali tugevustele.

„Piltlikult öeldes alustaksime ehitustegevusega kohe kui Leedu ja Läti ütleksid, et nemad tagavad regionaalse vabaturu tekkimise ja maksumaksja rahaga turu moonutamist rohkem ei ole,“ sõnas Heiti Hääl. Tema sõnul on Soome ja Eesti juba toetamas Alexela projekti ning sama ootus on ettevõttel ka Leedu ja Läti suunas. „Alexela Paldiski terminali kulude sotsialiseerimist erinevalt Leedu Klaipedast ei taotle – ainus ootus on, et kõik regiooni riigid täidaksid BEMIP raames kokkulepitud mängureegleid ega osutaks maksumaksja raha eest ebaausat konkurentsi,“ avas Heiti Hääl Alexela seisukohti.

Alexela on Paldiski LNG terminali projekti arendanud aastast 2007. Praeguseks on lõppenud kõik projekti ettevalmistused – sealhulgas on kehtestatud LNG-terminali planeering, lõppenud keskkonnamõjude hindamine ja valminud insenertehnilised projekteerimistööd rahvusvahelise “võtmed kätte” ehitushanke läbiviimiseks.

Terminali projekt hõlmab LNG ookeanilaeva vastuvõtmise- ja mahalaadimisvõimekuse loomist, 160 000 kuupmeetri suuruse veeldatud maagaasi hoidla rajamist, koos võimalusega tulevikus seda vajadusel laiendada 320 000 kuupmeetrini, seadmeid LNG taasgaasistamiseks ja edastamiseks Balticconnectori kaudu nii Soome kui Eesti ja Läti gaasivõrkude suunal ning LNG pealelaadimisvõimekuse loomist väiksemate laevade, veoautode kui ka raudteevagunite jaoks.

Lisaks on Paldiskisse planeeritud ka koostootmisjaama ehitus, mis lisaks LNG terminali varustamisele soojus- ja elektrienergiaga looks potentsiaali Eestis energiamahukate tööstusinvesteeringute elluviimiseks tulevases Paldiski energiakommuunis.

Delfi 08.05.2017: Jüri Ratas: LNG terminal oleks mõistlik rajada Paldiskisse

Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis külastasid Paldiskit, et tutvuda sealse planeeritava Alexela vedelgaasiterminaliga ning arutada regionaalse LNG terminali rajamist.

Peaminister Ratas rõhutas, et Balti riikide ühine eesmärk on tagada mitmekesine ja kindel gaasivarustus Balti regioonis. Eesti on seejuures lähtunud seisukohast, et regionaalne LNG terminal peab tekkima lähtudes turuloogikast. “Regionaalne LNG lahendus peab olema kulutõhus ning jätkusuutlik pikas perspektiivis ning usun, et selle tagaks LNG terminali projekt, mille viivad ellu erainvestorid,” sõnas Ratas.

Peaminister Ratase sõnul on regionaalse LNG terminali asukoha puhul Eesti riik ja siinsed arendajad lähtunud otsustest ja analüüsidest, mis on tehtud nii regionaalsel kui ka Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuringus leiti, et Soome lahe rannik on parim asukoht regionaalse LNG terminali rajamiseks. “Kui me räägime pikaajalisest lahendusest, siis oleks terminali rajamine näiteks siia Paldiskisse kõige mõistlikum,” lisas Ratas.

Regionaalne LNG terminal Soome lahe kaldal on oluline element paketis, kus on ka Eesti-Soome vaheline gaasiühendus Baltic Connector ja Leedu-Poola vaheline gaasiühendus GIPL. See oluliste gaasi taristuprojektide nimekiri lepiti kokku juba 2013. aastal eesmärgiga siduda Baltiriigid ja Soome EL ühtse gaasituruga ning luua võimalused gaasi tarneallikate mitmekesistamiseks.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/juri-ratas-lng-terminal-oleks-moistlik-rajada-paldiskisse?id=78145886

Maaleht 11.05.2017 “Energeetika + tööstus = edukas Paldiski”

Enam kui kümne aastaga pole Alexela Grupi kinnisvaraarendus Paldiskis jalgu alla saanud, omaniku on leidnud vaid neli krunti 36st, oodatud ekspordiks tootvaid tehaseid ja ühes nendega pudrumägesid linnarahvale pole aga saabunud.

Praegu on Zincpot ehk ärinimega AS Paldiski Tsingipada sisuliselt ainuke toimiv ettevõte juba kümme aastat kliente ootaval tööstusalal.

Ühine nimetaja, miks logistiliselt magusas kohas paiknev tööstusala siiani tuult tiibadesse pole saanud, on kohe pärast arendusprojekti n-ö küpseks saamist alanud üleilmne majanduskriis.
Paldiski tehnoparki arendava Alexela tütarfirma ASi Omakodumaja projektijuht Nikolai Pitšugov nimetab tööstusala eduloo vindumise põhjusena meie kõrget elektrienergia hinda, mis näiteks Soome omaga võrreldes pole põrmugi konkurentsivõimeline.
Pitšugov räägib, kuidas tehnoparki soovis krunti soetada üks Soome küllaltki suure energiatarbega tootmisettevõte. Ettemaks oli makstud, jäi üle leping kinnitada, aga siis kadusid firma esindajad nagu tina tuhka. Lõpuks saadi nendega siiski ühendust ja nad teatasid, et ah – me ehitame oma tehast juba Soome.

Loe edasi artiklit siit http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/energeetika-toostus-edukas-paldiski?id=78144466

 

Estonia makes bid for Tesla Gigafactory

The Republic of Estonia, together with the PAKRI Smart Industrial City, today appealed to Tesla to locate its Gigafactory in Estonia. The campaign was launched with a one-minute video drawing attention to cultural similarities between Tesla and Estonia: speed in the development and embrace of technology, and the eschewal of bureaucracy.

Similar videos have been produced in other European states, including France, Finland, and Lithuania. PAKRI Smart Industrial City’s CEO, Enn Laansoo, Jr., says the nations are advertising themselves as possible locations for the Gigafactory, since it’s known that Tesla is seriously considering building a factory outside the United States.

“Our main message is that if Tesla were a country it would probably be Estonia,” said Laansoo, who believes Estonia and the Tesla founders embrace a similar approach to problem solving. “Both would win by working together.” Laansoo adds that Estonia is one of the world’s most positively-disposed nations when it comes to electric automobiles, since the entire country is covered by a charging network, and the testing of self-driving cars has been legalized.

Laansoo says Estonia makes sense for Tesla both geographically and logistically, with all needed raw materials available in the region, plus the ability to get things done in a fast and professional manner. “We also have the ability to meet all of Tesla’s energy needs from PAKRI’s own renewable energy sources, which means Tesla could control 100 percent of its energy price.”

PAKRI Smart Industrial City has worked 10 years with businesses in fields similar to Tesla’s, says Laansoo. “And through this campaign we’d also like to gain the attention of others in the greentech field and bring them to PAKRI.”

“We’ll be satisfied if our campaign results in bringing new businesses to PAKRI, even if they happen to come from other regions in Estonia,” says Laansoo.

The campaign utilizes Brand Estonia’s branding toolbox, and is financed in equal parts by PAKRI Smart Industrial City and Enterprise Estonia through the KEN cluster. Tallinn Science Park Tehnopol, also part of this initiative, has partnered with PAKRI Smart Industrial City to advance Estonia’s green technology sector.

Read more about the advantages Tesla might gain by locating its Gigafactory in PAKRI.

Watch the video: https://www.youtube.com/watch?v=JnTUuY82NQ4

Join us in Facebook: https://www.facebook.com/teslacountry/

Learn more at www.teslacountry.com

22.veebruaril 2016a. asutati äriühing Pakri Energy Island OÜ

Paldiski Ettevõtjate Liidu poolt on juba mitme aasta jooksul edendatud Pakri poolsaare energiaühistuga seonduvat ideed. Idee ja kujunenud olukord oli küpsenud tasemeni, millest edasi tuli astuda samm idee realiseerimise suunas. 22.veebruaril 2016a. asutasidki Nelja Energia AS, Balti Gaas OÜ, Energiasalv Valdus OÜ, AS Paldiski Tsingipada ja AS Alexela Terminal äriühingu Pakri Energy Island OÜ. Äriühingu asutamise eesmärgiks on energiamajanduse-alase ühistegevuse arendamise läbi Paldiski olemasolevate ettevõtjate konkurentsivõime parandamine ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine uute suurinvesteeringute realiseerimiseks Pakri poolsaarel. Energiamajanduse-alane ühistegevus tähendab eelkõige energia tootjate ja tarbijate kokkuviimist, samuti energia muundamisega seotud investeeringute korraldamist  viisil, mis minimeeriks eelkõige elektri ülekandega seotud kulud Paldiskis. Paldiski on selliseks energia-alaseks ühistegevuseks igati õige paik: piirkonna elektritootmine (ca. 130GWh) on terbimisest (ca. 25GWh) kordades suurem

Elektrihindu tuleks vaadata eelkõige meiega samade investeeringute pärast konkureerivate riikide (Rootsi, Soome) kontekstis. Üsna lihtne on jooniselt järeldada, et konkurentsivõimeline keskmine elektrienergia hind ei tohiks olla üle 60 EUR/MWh, energiamahukatel tööstustel aga madalamgi.

Olemasoleva Paldiskis tegutseva ettevõtluse jaoks seisneb konkurentsivõimeliste energiahindade saavutamise kasu arusaadavalt selleski, et koos uue ettevõtlusega tekib ka uusi tarbijaid. Konkurentsivõimeline ärikeskkond kasvava tarbimisega on aga eelduseks kvaliteetse elukeskkonna kujunemisele, mis omakorda elavdaks Paldiski ettevõtlust.

Energia-alane ühistegevus loob küll võimaluse rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ärikeskkonna kujunemisele, kuid samas pole see võluvits. Ühistegevuse mõte on leida ka Paldiskisse investeerida soovivaid uusi ettevõtteid, sest energia suurtarbijate lisandumine loob eelduse energiakulude optimeerimiseks. Uute ettevõtete kaasamine eeldab ka ühist ajutegevust ning seepärast on Pakri Energy Island OÜ avatud uutele osanikele, kes lisaks enda ärikasumi suurenemisele energiahindade võimalikust alanemisest tulenevalt näevad oma võimalusi uue ettevõtluse Paldiskisse toomisel. Paldiski Ettevõtjate Liit teeb tänuväärset tööd Paldiski kui piirkonna rahvusvaheliseks tutvustamiseks, Pakri Energy Island OÜ rolliks on Paldiskist huvitatud ettevõtetele Paldiskisse investeerimiseks vajalike asjade reaalne korraldamine.

Ukraina ettevõte Avtologistika juht Pavel Haidai külastas Paldiskit

04.märtsil 2016 külastas Paldiski Ettevõtjate Liitu ja Paldiski ettevõtteid Ukraina Avtologistika juht Pavel Haidai. Külastuse eesmärk oli koostöösidemete loominine Avtologistika ja Paldiski ettevõtete vahel.
Pavel Haidai kohustus Paldiski Ettevõtjate Liidu juhatuse liikmete Nikolai Pitšugovi, Ly Lepiku ja liidu tegevjuhi Jaanus Saat`iga. Külalisele tutvustati Paldiski linna ning anti ülevaade siinsest ettevõtlusest.
Lisaks külastas Pavel Haidai Assistor AS`i, kus kohtus juhatuse liikme Kalmer Kade`ga ning juhatuse esimehe Perttu Piri`ga. Assistor`ist suundus külaline edasi Paldiski Lõunasadamasse, kus kohtus Tallinna Sadama ärisuunajuhi Margus Sitsi`ga.
Avtologistika on suurim Ukraina autode logistika ettevõtte, kelle klientideks on kõik suuremad autotootjad. Täna töötab ettevõtte selle nimel, et töötada välja IT lahendused, mis aitaksid logistika ettevõtetel oma tööd kiiremini ja paremini teha.

25.veebruaril külastasid Paldiskit Tartumaa ettevõtjad

25.02 külastasid Paldiskit Tartumaa puidu – ja metalliettevõtjad. Külastuse eesmärk oli koostöösuhete arendamine ning kogemuste jagamine.
Tartumaa ettevõtjad kohtusid Paldiski Ettevõtjate Liidu tegevjuhi Jaanus Saat`iga ning juhatuse liikme Enn Laansoo`ga. Ettevõtjatele tutvustati Paldiski linna ning siinset ettevõtluskeskkonda.
Lisaks tutvusid ettevõtjad Bolefloori, Paldiski Tsingipada ning E-Profiili tootmisprotsessidega.
Külastus toimus Tartumaa Arendusseltsi eestvedamisel, Harjumaa õppereisi raames.

Paldiski Ettevõtjate Liit ja Tallinna Ülikool sõlmisid koostöölepingu

Paldiski Ettevõtjate Liit ja Tallinna Ülikool sõlmisid 10.veebruaril 2016 koostöölepingu, mille raames hakkab ülikool töötama välja Paldiski kuvandi uuendatud konseptsiooni. Paldiski linna oluline probleem on elanike arvu pidev langus ning üldiselt levinud negatiivne kuvand. Kohalikud elanikud, ettevõtjad, Eesti ühiskond ei oska näha linna potentsiaali ja hinnata selle rikast ajalugu. Koostööprojekti eesmärk on töötada välja tegevused ja vahendid, mis aitavad muuta Paldiski kuvandit positiivsemaks ja väärtustada Paldiskit kui ettevõtlus-, töö ja elukeskkonda. Projekt kestab kuni mai 2016.

PEL liige Paldiski Tsingipada pälvis “Maa Sool” auhinna

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon tegi täna teatavaks “Eesti Ettevõtlik Vaim” 2015 auhinnakategooriate võitjad.
EVEA ettevõtlusgalal auhinnati ning tunnustati neid tublisid väike- ning keskmise suurusega ettevõtjaid, kes oma tegemistes olid tubliks eeskujuks teistele ettevõtjatele.
Kategooriasse Maa Sool 2015 – parim maa-ettevõte esitati järgmised kandidaadid:
Combimill OÜ on Viljandimaa ettevõte, mille põhitegevuseks on Eesti kohalikust männipalgist servatud laudade ning prusside valmistamine. Combill on kindlasti majanduslikult edukas ettevõte ning ta on oma piirkonnas oluline tööandja.
Eesti Valgus OÜ + Gift Line OÜ tegevuseks on küünalde valmistamine ning Võhma Valguse Vabriku kunstnikud loovad meeldejääva kingituse igat kliendi soovi arvestades.
Paldiski Tsingipada AS hoiab lippu kõrgel, et Paldiski oleks ka metallitööstuse linn. Nende tehas on Põhja- ja Ida-Euroopa kõige rohelisema (loodussõbralikuma) tehnoloogiaga kuumtsinkimise tehas ning seeläbi aitab vähendada inimtekkelist “jalajälge” keskkonnale.
Parim maaettevõte MAA SOOL on 2015. aastal Paldiski Tsingipada AS.

 

Paldiski Ettevõtjate Liidu liige Pakri Teadus – ja Tööstuspark on Eesti esimene vastutustundlik tööstuspark

Ettevõtlusminister Liisa Oviir andis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargile (PAKRI) üle vastutustundliku ettevõtluse hõbetaseme kvaliteedimärgise. Sellega on PAKRI esimene tööstuspark Eestis, kes vastutustundlikkuse valdkonnas nii kõrge tunnustuse omanikuks saanud.

“PAKRI Teadus- ja Tööstuspark teenis hõbetaseme kvaliteedimärgise tänu aastate pikkusele järjepidevale panustamisele vastutustundlikku ja jätkusuutlikku ettevõtmisse,” ütles kvaliteedimärgise väljaandja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Kristiina Esop.

Hõbetaseme kvaliteedimärgis anti välja näiteks veel järgmistele ettevõtetele: Riigi Kinnisvara AS, BaltCap AS, Coca-Cola HBS Eesti AS, Danske Bank ja SEB, DHL Estonia AS, Ragn-Sells AS ja mitmed teised.

“Meie jaoks on tegemist tunnustusega, mille poole alates esimesest tegutsemise päevast ehk 2007. aastast pürginud oleme,” ütles PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo, Jr. PAKRI rajab oma tootmisklientidele keskkonnasäästlikku tarka linnakut, mille lahutamata osadeks on energiatõhusad hooned, roheline töökeskkond ning oma taastuvenergial toimiv tark energiavõrk. “Kvaliteedimärgise taotlemise ajal saime selgemaks, et meie põhitegevus on juba iseloomult vastutustundlik ning suudame läbi oma tööstuspargi ka meie kliente vastutustundlikumaks muuta,” lisas Laansoo.

Kui Eestis tegutsev tööstuspark pakub tavapäraselt kliendile vaid sobivat kinnistut ja taristut, siis PAKRI Teadus- ja Tööstuspark on oma väärtusahelaga märkimisväärselt rohkem. Lisandväärtuse annavad varem nimetatud energiatõhusad tootmishooned, töötaja produktiivsust tõstev roheline töökeskkond ning tootmisettevõttele koha peal rohelise energia tootmine ja müümine. Kompleksset füüsilist keskkonda täiendavad veel teadus-arendustugi, seadmete testimine ja äriteenused, mis toetavad klientide jätkusuutlikku arengut ehk kokkuvõtvalt on PAKRI tööstuspark, mis tunneb vastutust oma klientide hea käekäigu eest.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark fokusseerib eeskätt rohetehnoloogia ja keskkonnasäästu tähtsaks pidavatele ettevõtetele, mis on omakorda vastutustundlik käitumine pargi arendamisel. Ühe hea näitena on PAKRI aastast 2007 teinud tööd tuuliku tööstuse koondamiseks Paldiskisse. Näiteks suurekaliibriliste tuuliku komponentide tootmiskliendi majutamiseks, pakkudes tuulikute tootjale väga head logistilist asukohta Põhja-Euroopas, võimalust kohapeal oma tuulikut testida ja kasutada, saada tootmiseks rohelist energiat ning pakkuda tööjõudu ja töötajatele meeldivat töökeskkonda, mis aitab kaasa nende produktiivsuse tõusule. Lisaks planeerib tööstuspark ka rohemärgise väljastamist.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi (PAKRI) kontseptsioon töötati välja aastal 2007 ning on Harjumaa Arengustrateegia aastani 2025 üks prioriteetsemaid projekte, mis kasvab ligi 60 hektari suurusele alale Paldiskis. Koostöös Tehnopoliga pakub PAKRI energia- ja keskkonnatehnoloogia (rohetehnoloogia) valdkonna ettevõtetele vajalikku taristut ning teenuseid, toetamaks läbi sünergia ettevõtete jätkusuutlikku arengut ja teadustööd. PAKRI Tark Linna uute hoonete rajamisel järgitakse maksimaalset energiatõhusust ning töökeskkonna kujundamisel töötaja produktiivsuse tõstmist, PAKRI Targa Võrgu eesmärk on pargi klientidele toota taastuvenergiat ja pakkuda uute tehnoloogiate testimise võimalust. Lisainformatsioon www.pakri.ee.

04.veebruaril 2016 toimub EVEA eestvedamisel ettevõtlusfoorum

4. veebruaril toimub EVEA korraldusel jällegi ettevõtlusfoorum. Seekordsel foorumil keskendume rahale. Väikeettevõtted puutuvad pidevalt kokku probleemiga kuidas leida raha ettevõtte arenguks vajalike investeeringute jaoks. Euroopa Liidus on juba aastaid tegeletud sama küsimuse jaoks lahenduste otsimisega. Millised võiks lahendused olla ja kuidas on need kättesaadavad Eesti väikeettevõtjale. Kas üldse ja kuidas peaks riik lahendusi pakkuma. Milliseid pangalaenule alternatiivseid väikeettevõttele sobivaid finantseerimisallikaid Eestis valida on. Samuti tutvume Saksamaa vägagi eduka kogemusega ettevõtluse rahastamisel.
Kõigest sellest räägivad meile seekordsel foorumi esinejad.
Lisainfo http://www.evea.ee/ettevotlusfoorum/index_sober.html

EVEA kuulutas välja järjekordse väikeettevõtjate konkursi „EESTI ETTEVÕTLIK VAIM 2015“

Konkursil võivad osaleda kõik väikesed, keskmised ja mikroettevõtted (VKE), kus töötab alla 250 töötaja, mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või mille bilansimaht ei ületa 43 miljonit eurot.
Konkursile kandidaatide esitamise lõpptähtaeg on 20. jaanuar 2016.
Pidulik autasustamine toimub 4. veebruaril 2016 Tallinnas.

Konkursile võib oma kandidatuuri esitada ettevõte ise, aga samuti võib seda teha ettevõtlusorganisatsioon, kohalik omavalitsus või lihtsalt hea sõber.

Juuresoleval lingil leiab info konkursi tingimuste ja ajakava kohta: http://www.evea.ee/index.php/uritused-2/ettevotluskonkurss

Tartumaa Arendusselts külastas Paldiskit

18.11.2015 külastasid Paldiski ettevõtjaid Tartumaa Arendusseltsi liikmed. Liikmed kohtusid Paldiski Ettevõtjate Liidu esimehega, kes andis ülevaate Paldiski linnast ja ettevõtluskeskkonnast. Enn Laansoo tutvustas Pakri Teadus – ja Tööstuspargi tegemisi ja plaane. Lisaks tutvusid Tartumaa ettevõtjad Bole OÜ ja Paldiski Tsingipaja tootmistega.

« Older posts